Loodi tingimusi välismaiste ärimeeste tegutsemiseks Hiinas. Kui vahepeal jahenesid poliitilised suhted nii USA kui ka NSV Liiduga, siis pärast idabloki lagunemist sõlmis Hiina normaalsed suhted nii Venemaaga kui ka omariikluse taastanud või iseseisvuse saavutanud riikidega. Kolonialismivastane vabadusliikumine Sajandite jooksul oli paljudes Aasia, Aafrika ja Ladina-Ameerika maades valitsenud eurooplaste Kolooniavõim. Suurimateks koloniaalriikideks olid Suurbritannia, Prantsusmaa, Belgia, Portugal ja Holland. Pärast II. maailmasõja lõppu algas koloniaalimpeeriumide lagunemise ja uute riikide tekkimise ajajärk. Esimesel sõjajärgsel aastakümnel saavutas iseseisvuse suur hulk Aasia maid ja 1950. Aastate algul Aafrika maad. Kasutades ära vähem arenenud Aasia ja Aafrika maade raskusi, surusid suurriigid neile peale majanduslepinguid ja poliitilisi kokkuleppeid. India vabariik kuulutati välja 1950. aastal
Reformatsioonil oli nii poliitilisi kui kultuurilisi tagajärgi. Euroopa ja Põhja-Ameerika jagunes usulise kuuluvuse järgi: Inglimaa, otimaa, Holland, veits Põhjamaad, Eesti ja Põhja-Läti, USA Kirde ja Põhjaosariigid jäid protestantlikuks. Näeme, et neis maades kujunesid kiiresti välja kapitalistlikud suhted. 19. saj. lõpul tõusid protestantliku taustaga riigid USA, Saksamaa (mis ühendati luteriusuline Preisimaa külge) ja Suurbritannia maailma juhtivaimaks tööstus- ning koloniaalriikideks. Neis riikides kujunes välja imperialistlik ideoloogia. Tugeva protestantliku taustaga katoliiklikud riigid (n. Prantsusmaa) arenesid mõnevõrra aeglasemalt. Katoliiklikud maad (n. Itaalia, Hispaania, Austria-Ungari jne.) jäid teistest palju maha ning paistsid silma oma vaesuse ning suutmatusega, osa neist kadus hoopis (n. Poola). Tõsi, kreeka ja vene õigeusulised alad arenesid veelgi aeglasemalt rooma katoliiklikest.
Seni ainult Euroopa ja Vahemere põhja- ja idaranniku alade tundmisega piirdunud teadmised suurenesid varauusaja lõpuks ⅘ maakera pindalast. Euroopa kaubanduse raskuspunkt kandus Vahemerelt ja Läänemerelt Atlandi ookeanile. Uuteks kaubanduskeskusteks kujunesid ookeanile rohkem avatud Sevilla (Hispaania), Lissabon (Portugal), Amsterdam ja Antverpen (Holland). Hispaania ja Portugali kõrval tõusid 17.saj uuteks koloniaalriikideks Holland, Inglismaa ja Prantsusmaa. Põhja-Itaalia kaubalinnad, mis olid olnud kuni 15.saj lõpuni peamised idamaiste kaupade vahendajad mujale Euroopasse, käisid alla. Itaalia allakäiku süvendasid Prantsusmaa ja Habsburgide vahelised sõjad 1494 - 1559, mille peamiseks sõjatandriks sai Põhja-Itaalia. Konkistadooride poolt Ameerikast leitud kulla ja hõbeda sissevedu Euroopasse kiirendas ettevõtlust. Samas tekitas see ka hindade
annaabi.ee 
