eest maailmas 4. Mida peeti maailmapoliitika ajamisel kõige olulisemaks? Maailmapoliitika ajamiseks pidasid Saksa poliitikud eriti vajalikuks tugeva sõjalaevastiku loomist. 5. Mis riigiga olid Saksamaal kõige halvemad suhted ja miks? Saksamaal olid kõige halvemad suhted Londoni ja Inglismaaga. 6. Miks oli Saksa koloniaalpoliitika üks julmemaid? 19. sajanidi viimase 16. Aasta jooksul olid hangitud ulatuslikud koloniaalvaldused Aafrikas, võrreldes teiste koloniaalriikidega oli Saksamaa koloniaalpoliitika julmemaid. 7. Milline Saksamaa tegevus ei meeldinud Venemaale ja Suurbritanniale ja miks? Venemaale ja Suurbritanniale ei meeldinud Saksamaa tund Lähis-Itta, mis kutsus esile Venemaa ja Suurbritannia vastutegevusel.Venemaa oli juba ammu silmas pidanud Türgi väinade ja võimaluse korral ka kogu Türgi haaramist. Inglismaa kartis ohtu oma kolooniatele Idas. 8. Milline oli Saksamaa maksupoliitika ja kuidas suhtus sellesse elanikkond?
Eriti kiiresti arenes metallurgia. 2)Saksamaa oli huvitatud maailmaturust, sest ta tootis kaupu tunduvalt rohkem, kui oma maa elanikkond suutis ära osta. 3) 1890. aastail oli Saksa keisririik nn. Euroopapoliitikalt läinud üle maailmapoliitikale, mis tähendas sekkumist kõigi maalikajagude asjadesse, aga ka võitlust ülemvõimu eest maailmas. 4) Maailmapoliitika ajamiseks pidasid saksa poliitikud eriti vajalikuks tugeva sõjalaevastiku loomist. 5) Võrreldes teiste koloniaalriikidega oli Saksa koloniaalpoliitika julmemaid. Ilmselt oli põhjuseks kogemuste puudumine, mis vanadel koloniaalriikidel oli omandatud sajandite jooksul. 5. Iseloomusta Venemaa ühiskondlikku korda 20. sajandi algul . 20. sajandi alguses oli Venemaal absoluutne monarhia, kus kõrgeim võim kuulus keisrile. Nikolai 2 1894 1917. Oli tahtejõuetu ja kergelt mõjutatav isik. Venemaad nimetati ka rahvaste vanglaks, kuna toimus teiste rahvuste rõhumine ja venestamine. 6
maailmasõjas alla. Saksamaa kehtestas plaanimajanduse, rajas tehaseid sõjatehnika tootmiseks, ehitati teid sõjaväe kiiremaks transportimiseks kõik see tegevus andis rahvale palju tööd. Tänu sellele paranes elanike majanduslik olukord ja Hitleri valijaskond suurenes. Kõige paremini toimiv demokraatlik riik oli Suurbritannia. Juba kaks sajandit kehtinud demokraatia ei kadunud kuhugi, vaid tugevnes. Riik üritas tugevdada ka suhteid koloniaalriikidega ja hoida eemale konfliktidest mandri-Euroopaga. Esimesest maailmasõjast tuli riik võidukalt välja ja süvendas rahva usku demokraatiasse. USA-le andis esimene maailmasõda majandusliku võimsuse. Kui enne sõda tuli USA-l maksta võlgu Euroopa riikidele, siis peale sõda maksid Euroopa riigid USA-le, mis oli saanud maailma töökojaks. Konveierisüsteemi laialdane kasutamine ja masstootmine võimaldas
annaabi.ee 
