Kui eestlane reisib väljaspool Euroopat, siis identifitseerib ennast eurooplaseks. 4.Millised on tänapäeva maailmas inimeste etnilise ja usulise kuuluvusega seotud probleemid? Rassipõhiline eristamine, religioonipõhiline eristamine, kultuuripõhiline eristamise probleem. 5.Selgita mõistet üleilmastumine ja too sellekohaseid näiteid. Üleilmastumine-protsess, mis koondab maailma ühtseks ja sotsiaalseks ruumiks. NT: eurooplaste maade avastamine, orjakaubandus ja koloniaalajastut. 6.Selgita mõistet regionalism ja too sellekohaseid Eestit puudutavaid näiteid. Regionalism- piirkonnapõhiste koostööühenduste loomine, rahvusvaheliste suhete kontekstis Eesti ja teiste maade ühtsed õppused, Balti Ministrite Nõukogu- kus Eesti, Läti ja Leedu valitsused ja parlamendid teevad omavahel tihedat koostööd. 7.Nimeta mõiste julgeolek erinevad tahud ja rahvusvahelise julgeoleku peamised ohud. Julgeolek-sõjaliste ohtude puudumine
Euroopa turumajandusmaad ja Ameerika Ühendriigid. 6. SUURBRITANNIA VÕRDLUS TEISTE RIIKIDEGA Lisas nr. 2 on tabel 2, millest nähtub, et Suurbritannia on väga kõrgelt arenenud riik. Võtsin võrdluseks ühe riigi, mis on kõrgema elatustasemega, kui Suurbritannia ning kaks riiki, mis on madalama arengutasemega, kui Eesti. Tabelist tuleb selgelt välja, et Euroopa riigid on kõrgema arengutasemega, kui Ladina-Ameerika ja Aafrika riigid. Selle põhjuseks võib pidada koloniaalajastut. Reeglina on kunagised Suurbritannia kolooniad tänasel päeval arenenumad, kui Hispaania ja Portugali omad, kuid Uganda on selles suhtes erand. Uganda nimelt on muuhulgas ka Suurbritannia koloonia. Põhjuseks võib ilmselt pidada sagedasi sõdu ja konflikte sealses Kesk-Aafrika piirkonnas, eriti naaberriik Sudaanis, mis on peaaegu välistanud välisinvesteeringud. Argentiina aga samal ajal on umbes 12 korda arenenum kui Uganda, kui vaadelda sisemajanduse kogutoodangu numbreid
Ta ulatus ka Troopilisse Aafrikasse, Indiasse ja Kagu-Aasiasse. Kagu-Aasias oli islam valitsevaks usundiks Malaka poolsaarel, Malai saarestikus ja Filipiinide lõunaosas, kuid siin ei avaldanud ta ühiskonna elule nii tugevat mõju nagu Lähis- ja Kesk-Idas. AAFRIKA. Kõige suuremal määral oli 20. sajandi algul ikestatud Aafrika. Vaid kahekümne aastaga oli Euroopal õnnestunud alistada seni sõltumatud Aafrika maad. Ainult Etioopia ja Libeeria säilitasid iseseisvuse. Koloniaalajastut Aafrikas jagatakse mitmeks perioodiks: 1) vallutusperiood (1880- 1900), mil Euroopa riigid sõlmisid Aafrika valitsejatega vastastikused kokkulepped. Vastutasuks suurriigi vormilisele kaitsele kohustusid viimased mitte astuma lepingulistesse suhetesse teiste Euroopa riikidega. Selles staadiumis olid suhted kõige sõbralikumad; 2) teises staadiumis sõlmisid Euroopa riigid juba omavahel kahepoolsed kokkulepped, millega
annaabi.ee 
