tegevuse sisu. Riigiaparaat ei ole riigiorganite mehhaaniline süsteem vaid nende organite korrastatud terviklik süsteem, kus täpselt on kindlaks määratud iga riigi organi pädevuse kompetents ja tema õiguslik seisund. Ja loomulikult tema koht terviklikus süsteemis. Iga riigi organ teostab vastavalt oma pädevusele seadusest tulenevaid ülesandeid. Riigiorgan on riigiaparaadi struktuurne element. Põhiliigituseks on riigiorganite kolomikliigitus: Seadusandlikud riigiorganid (parlament) Täitev-korraldavad riigiorganid (ministeeriumid, valitsus, inspektsioonid jne) Kohtuorganid Kasutatakse ka nn nelikliigitust: Riigivõimu esindusorganid Riigipea Täidesaatva riigivõimu organid Justiitsorganid (kohtud, kinnipidamis/karistus asutused jne) 9) Nüüdisaja õiguse mõistmise määratlemisel ei piisa üksnes õigust ja tava eristavate tunnuste esiletoomisest, vaid tuleb lähtuda õiguse sellistest tunnustest, mis eristavad teda
Riigiorganil on kindle summa, mis saadakse riigieelarvest oma ülesannete täitmiseks või realiseerimiseks ja töökorraldamiseks. Riigiorganite koosseisu kuuluvad füüsilised isikud, kes on riigi ehk avalikus teenistuses ehk avaliku teenistuse õigussuhetes riigiorganiga, omades spetsiifilisi õigusi, kohustusi ja vastutust. Riigiorganeid liigitatakse Põhiliigituseks on riigiorganite kolomikliigitus: Seadusandlikud riigiorganid (parlament) Täitev-korraldavad riigiorganid (ministeeriumid, valitsus, inspektsioonid jne) Kohtuorganid Säärane liigitus vastab võimude lahususe põhimõttele, st seadusandil, täidesaatev ja kohtuvõim peavad olema lahutatud. Kasutatakse ka nn nelikliigitust: Riigivõimu esindusorganid Riigipea Täidesaatva riigivõimu organid Justiitsorganid (kohtud, kinnipidamis/karistus asutused jne)
· Riigiorganil on kindle summa, mis saadakse riigieelarvest oma ülesannete täitmiseks või realiseerimiseks ja töökorraldamiseks. · Riigiorganite koosseisu kuuluvad füüsilised isikud, kes on riigi ehk avalikus teenistuses ehk avaliku teenistuse õigussuhetes riigiorganiga, omades spetsiifilisi õigusi, kohustusi ja vastutust. Riigiorganeid liigitatakse Põhiliigituseks on riigiorganite kolomikliigitus: · Seadusandlikud riigiorganid (parlament) · Täitev-korraldavad riigiorganid (ministeeriumid, valitsus, inspektsioonid jne) · Kohtuorganid Säärane liigitus vastab võimude lahususe põhimõttele, st seadusandil, täidesaatev ja kohtuvõim peavad olema lahutatud. Kasutatakse ka nn nelikliigitust: · Riigivõimu esindusorganid · Riigipea · Täidesaatva riigivõimu organid · Justiitsorganid (kohtud, kinnipidamis/karistus asutused jne)
annaabi.ee 
