rahuldusid vineeritud lauaplaatidega. Voodite karkass tehti suuremalt osalt kilpkonna või elevandi luuga inkrusteeritud puidust. Kreeka nimetust kline kandval asemel lamati söögiaegadel. Trikliiniumiks nimetati kombinatsiooni, kus nelinurkse laua ümber kolme külge asetati asemed, neljas külg jäi avatuks toitude etteandmiseks. Trikliiniumiks nimetati ka ruumi, milles lõunatati. Erinevatel väljakaevamistel on leitud pronksist sisustuselemente kandelaabreid, valgusteid, kolmjalgu jne. Vana-rooma mööbli vormid inspireerisid hilisemate aegade kunstnikke, eriti XIX saj alguse omi ning tema uurimise pinnasest võrsus ampiirstiil. Kasutatud kirjandus M.V. Alpatov Kunstiajalugu I T. Viirandi "Kunstiraamat noortele" http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/rooma.htm http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/index.htm http://ehitustootlus.ttu.ee/IreneLill/lingikogu/?ID=169 http://etc.usf.edu/clipart/44900/44985/44985_colosseum.htm http://digitalgallery.nypl
valmistatud laudade jalad olid rikkaliku skulptuurse kaunistusega. Pidulik marmorist iste ning etruskide kuruulistmele sarnanev tugitool oli samuti rikkaliku dekoratiivkaunistusega. Rooma istemööbel oli mitmekesine, palju oli mitmesuguseid taburette, seahulgas ka klapp-taburet. Roomast on tuntud ka punutud mööbel. Esemete hoidmiseks kasutati kirste (arca), väärtuslike asjade tarvis oli aatriumis raudümbrisega kaetud kirst. Teistest mööbliesemetest võiks nimetada kandelaabreid, kolmjalgu jt pronksist valmistatud esemeid. Rooma ruumikujunduses kasutati palju tekstiili, sellest valmistati akna- ja ukseeesriideid, mööblikatteid, patju jmsMööbli materjaliks kasutati küpressi, seedrit, tamme, vahtrapuud. Kergeid laudu valmistati pronksist, sidrunipuust ja ka hõbedast. Pronksist olid mitmed istmed, kolmjalad. Osati valmistada vineeri, millega kaeti odavamatest puusortidest valmistatud mööblit. Mööbel oli tihti üle värvitud või kaunistatud nikerduste,
U 600 eKr figuurid paljatest poistest ja riietatud naistest Kuros - tlk poiss/noor, kuni 3 m Seisvad Mitteliikuvad Frontaalne poos Üks jalg pisut ees Käed küljel Otsevaade Sageli näol kerge muie "arhailine naeratus" Pronksikunst: on säilinud kinke templitele. Olümpias, Dodonas, Aiginal avastatud tugevatest pronksipleki ribadest kokkuneeditud ja valatud kolmjalgu, mida kaunistavad loomade ja inimeste figuurid. VI saj tähtsaimad pronksimeistrid Samoselt, kes täiendasid pronksikunsti tehnikat. Vi ja V saj levib ka Kreeka mandril ja omandab seal suure tähtsuse: valatud sõjavankrid, kaitserüüd, tarberiistad jne. V jah I poolelt säilinud huvitavaid peegleid Kuldesemed: leitud haudadest, peamiselt sissepressitud ilustustega diadeemid õhukesest kuldplekist. Rhodos, Melos ja Deelos peamised leiukohad.