justkui kannavad. Põhjendamata jääb küll miks neid hingejagusid peaks just kolm ja mitte näiteks rohkem olema. Samas jääb hing ikkagi üheks olemuseks ega jagune mitte kolmeks iseseisvaks hingeks – tegemist on liigendumisega ühe hõlmava ühtsuse sees. Need kolm on: mõistuslik hingejagu, logistikon, söakas (raevukas) hingejagu, thymos, ihalev hingejagu, epithymetikon. Nii on siin tegemist samuti kolmikjaotusega nagu algete puhul, millest loodi kosmose hing, ning ka nende kolme hingejao vahekord omavahel on analoogiline algete vahekorraga kosmose hinges. Nimelt on mõistus ja ihad kaks vastandlikku hinge poolust, mida vahendab söakas hingejagu kui midagi vahepealset kahe vastandi vahel. Mõistuslik hingejagu on hinge identiteedi kandja. Mõistus püüab mõista asjade olemust. Asjade olemused on Platoni järgi igavesti muutumatud. Nii
t. hoidumine igasugustest otsustustest, mis käivad objektiivse reaalsuse kohta ning väljuvad "puhta" (s.o. subjektiivse) kogemuse piiridest. 2) transtsendentaalne reduktsioon, s.t. tunnetusobjekti enese käsitamine mitte reaalse, empiirilise, sotsiaalse ja psühholoogilise olemusena, vaid "puhta" transtsendentaalse teadvusena. Husserl leiab, et Brentano kaksikjaotus - inimese psüühiline tegevus ja selle intentsionaalne objekt - tuleb asendada (G.Frege (1848-1925) kolmikjaotusega: · psüühiline akt, · psüühilise akti tähendus, mida Husserl nimetab noemaks, · ja selle objekt. Igal aktil on noema, kuid ei pruugi olla objekti. Veel enam, ühel ja samal objektil võib olla mitu noemat. Eriti ilmneb see tundmusaktides nagu armastus, vihkamine jne. Filosoofia kui teadus "puhastest olemustest" (eidetism) vastandatakse tegelike faktide tunnetamisele. Analüütilise meetodi olemus. Gotlob Frege. Friedrich Ludwig Gottlob Frege (8. november 1848 Wismar 26
algupärase matkakirjanduse näidete valiku kõrval (neist küll vaid üks, Karl Ast-Rumori "Paadiga Paalal", käsitleb retke Eestimaa piires) ka lüheldast matkakirjelduste teoreetilist käsitlust. Jänes jaotab matkakirjel- dusi kolme tüüpi nii sisu kui vormi alusel. Sisu alusel on need jaotatud teaduslikeks, vestelisteks või ilukirjanduslikeks – sobitudes seega hästi käesoleva käsitluse alguses looduskirjanduse defineerimisel välja paku- tud teadus-, tarbe- ja ilukirjanduse kolmikjaotusega. Vormi alusel on matkakirjeldused jagatud samuti kolme tüüpi: kronoloogiliselt, kirjana või teemade kaupa üles ehitatud lugudeks. Kõigi nende jaotuste kohta toob Jänes ka näiteid, kuid Eesti-ainelisi teoseid leidub selles nimekirjas vähe. Teise maailmasõja järel soikus kodumaal rändamise ja sellest kirjuta- mise traditsioon poliitilistel põhjustel üsna pikaks ajaks. Metsaradadel rändlemine ja nähtu-kuuldu ülestähendamine polnud mitte ainult oht-
annaabi.ee 
