Puu võra- Lehed- Paaritusulgjad, vastakud, liitlehed Õied- väiksed, viietised, võib olla ka kolmetised ja neljatised, ebasarikas või pööristes Viljad- marjataolised, 3-5 seemnega kuuvili VEIGELA Weigela Mullastik- viljakat Niiskus- Valgus- päikesepaistelisel Haljastusväärtus- Kaunis veigela sobib vaid eesti saartele kuna külmahell. Muidu Euroopas väga laialdaselt levinud haljastustaim Puu võra- Lehed- vastakud, vahel ka kolmeti männaseliselt, liitlehed, peensaagja servaga Õied- viietised, lehterjad või kellukjad, valged, roosad, kollased või purpurjad Viljad- kahe poolmega kupar KONTPUU Cornus Mullastik- viljakat Niiskus- eelistavad niiskemaid kasvukohti Valgus- varjutaluvad Haljastusväärtus- hekitaimenam suure haljastiku väärtusega perekond Puu võra- Lehed- heitlehised, vastakud, harva vahelduvad, teravaservalised liitlehed Õied- väikesed, khesugulised, neljatised, valged,
Õied kännasjas, kobarjas, sarikjas Lehed harilikult lihtlehed, harva liitlehed. õisikus, kimbus või üksikult- valged, roosad, punased. Viljaks õunvili. Õied enamuses kahesugulised; üksikult või õisikutes- valged, Lehed lihtlehed või kolmeti kuni seitsmeti roosad, punased, kollased. Vili sõrmjad või paaritusulgjad liitlehed. mitteavanev tõrsik, koguvili, pähklike. Õied kobaras, kännases, üksikult- valged, roosad. Luuvili lihaka
Mõned liigid (V. lantana) eelistavad kuiva päikesepaistelist kasvukohta. Enamik perekonna esindajaid on haigustele ja kahjuritele resistentsed, esineb vaid üksikud kahjustused. Lodjapuude võrad tuleb lõikamisega hoida õige hõredad suvehaljaid liike tuleks tagasi lõigata kohe pärast õitsemist ja igihaljaid liike hiliskevadel, vahetult enne uue vegetatsiooni algust. [9] 2.2.4. Perekond veigela (Weigela) Perekonda kuuluvad suvehaljad põõsad. Lehed on vastakud, harvem kolmeti männaseliselt, lühirootsulised saagjaservalised lihtlehted, millel puuduvad abilehed. Võrsed laia pehme säsiga. Õiedon lehterjad või kellukjad, viietised, tihti meeldiva lõhnaga, värvilt roosad, punased, valged või kollased, ebasarikjates õisikutes. Viljaks on kahe poolmega puitunud kupar, milles paikneb palju kandilisi kas tiivulisi või tiivutuid seemneid. [6, 9]
meenutavad kure nokka. Silvaticum metsas kasvav. Sugukond kurerehalised. Kasvukoht: varjukates leht- ja segametsades, puisniitudel, põõsastikes, eelistab niisket huumusrikast pinnast, kasvab nii lubjarikastel kui ka lubjavaestel kasvu- kohtadel. Taim on jämeda risoomiga püsik, mitme püstise varrega, varred 30-60 cm pikad, kandilised. Juurmised lehed sügavalt viieti kuni seitsmeti lõhised, mõlemalt pinnalt liduskarvadega. Kõige ülemised lehed sageli kolmeti lõhised ja rootsudeta. Õied punakaslillad, võrdlemisi suured, kahekaupa dihaasiumides. Õisikuraod rõht- sate näärmekarvadega. Õitseb juunist augustini. Viljaks on kuni 3 cm pikad kup- rad, mis kuivades äkiliselt avanevad ja seemned väljapaiskvad. Kasutamine: kultiveeritakse dekoratiivtaimena aedades. Õied sisaldavad sinist värvainet. Norras on kasutatud ka kollase värvaine saamiseks. KANDILINE NAISTEPUNA Hypericum maculatum
annaabi.ee 
