a. lõpuks oli Venemaa sõja pikalevenimise tõttu kokkuvarisemise äärel. Majandus oli ruineeritud, tooraine ja kütusevarud lõppemas. Venemaa nõrgenemine pakkus uusi võimalusi vähemusrahvustele, poolakad taastasid oma riigi 1916 a. 8. Kultuuri areng 19. saj lõpus ja 10. saj alguses Kultuurielus ja hariduses toimus kiire areng, traditsioonilisest rahvakultuurist oli kujunemas professionaalne rahvuslik kultuur. Haridus. Rajati hulgaliselt uusi koole, laienes õpetuse sisu, Vallakool oma kolmetalvese õppeajaga muudeti kõigile kohustuslikuks. Uued õppevahendid: gloobus, arvelaud, seinatahvel. Üha rohkem inimesi püüdis jätkata õpinguid keskhariduse omandamiseks. 1870. aastatel asutati uued gümnaasiumid Tallinnas, Narvas ja Viljandis. Tagasilöögi haridusele andsid venestusreformid. Kohustuslik oli vene õppekeel. Umbkeelsed õpetajad ja tuim tuupimissüsteem vähendasid õpilaste arvu. 1890. aastatel jätkus hariduse edenemine, üldine kirjaoskuse % oli Eestis 1897
Seal polnud Balti erikorda, kuulusid algusest peale vene õigeusku. Rahvuslikust liikumisest jäi Petserimaa kõrvale, esimesed seltsid kujunesid alles 20. sajandi alguses. Kooliolud kesised, kirjaoskus madal. Petserimaal püsis külakogukondlik elukorraldus, talude päriseks-ostmist polnud, rahvas kehvemal elujärjel. Kultuuri areng XIX sajandi lõpul ja XX sajandi algul Eesti traditsioonilisest rahvakultuurist hakkas kujunema professionaalne rahvuslik kultuur. Haridus Vallakool oma kolmetalvese õppeajaga muudeti kõigile kohustuslikuks, loodi juurde palju koole. Seega muutus kirjaoskuskool üldhariduskooliks. Kasutusele võeti seinatahvlid, gloobused, harmooniumid. Väga oluline oli Eesti-kesksete õpikute jõudmine koolidesse. Jakobsoni lugemikud jäid paljudeks aastateks algkooli raudvaraks. Paranes õpetajate üldhariduslik ja kutsealane ettevalmistus. Kihelkonnakoolide õpetajaid valmistati ette Cimze seminaris Valgas.
Venemaa nõrgenemine pakkus uusi võimalusi vähemusrahvustele. -Esimesena kasutasid kujunenud situatsiooni poolakad, kuulutades 5.novembril 1916.a. välja iseseisva Poola riigi taastamise. -Kõik vajalikud poliitilised, majanduslikud ja kultuurilised eeldused omariiklused rajamiseks olid Eestis olemas. Kultuuri areng XIX sajandi lõpus ja XX sajandi alguses: Haridus -1870.alghariduse alal põhjalikud ümberkorraldused. -Vallakool oma kolmetalvese õppeajaga muudeti kõigile kohustuslikuks. -Rajati hulgaliselt uusi koole. -Laienes õpetuse sisu-üldiseks sai kirjutamise, arvutamise ja maateaduse õpetamine. -Seega muutus kirjaoskuskool üldhariduskooliks. -Kasutusele võeti uued õppevahendid: geograafilised kaardid, gloobus, arvelaud, seinatahvel, harmoonium. -C.R.Jakobsoni lugemikud jäid paljudeks aastateks algkoolide raudvaraks. -Üha rohkem eestlasi püüdis jätkata õpinguid keskhariduse omandamiseks. -1870.a
annaabi.ee 
