Ilmselt pole olnud vajadust õppida. Mattias on küll kolmene, kuid ta oskab mängida nii iseseisvalt kui ka koos kaaslastega ja samuti ehitada klotsidest silda, mida peaks tegelikult oskama nelja aastane. Mattias tunneb kõiki värve, eristab isegi tumedad ja heledad, oskab värve segada kindla teadmise ja eesmärgiga. Mattias räägib täislausetega ja oskab vastata kes/mis küsimustele. Nelja aastane laps peaks rääkima soravalt, kuid Mattias teeb seda juba kolmeselt. Samuti peaks neljane hääldama kõiki häälikuid. Mattiasel on puudu veel r (mis võib olla tingitud perekonnast, kuna terve pere hääldab r-i valesti, seega võib seda hakata tegema ka laps. Ilmselt tuleb neljaselt abiks võtta logopeed), ö ja õ. Mattias suudab päkkadel nii kõndida kui ka joosta, koosjalu hüpelda, hüpata hoota kaugust umbes meetri, teha mahahüppeid (sealjuures meeldib talle õhus trikke teha), minna trepist nii üles kui alla
Albert Einstein Albert Einstein, kes sündis 14. märts 1879 Ulmis ning suri 18. aprill 1955 Princetonis, oli Saksamaal sündinud ja hiljem Sveitsi ning Ameerika Ühendriikide kodakondsusega juudi füüsikateoreetik. Tema varajases lapsepõlves ei viidanud miski sellele, et temast võib sirguda suurmees. Üldteada on, et rääkima õppis mees alles kolmeselt. Kui tema isa elektritarvete äri 1890dail pankrotistus, kolis tema pere Milanosse. Albert ise aga siirdus Sveitsi, et jätkata enda haridusteed. Ülikooli sisseastumisel põrus ta esimesel katsel läbi. 1896. aastal loobus Albert saksa kodakondsusest, sest tahtis vältida sõjaväge. Selle asemel läks ta õppima gümnaasiumi õpetajaks. Vaatamata sellele, et ta oli edukas, ei olnud ta kuigi silmapaistev õpilane. Mõni kuu pärast õpingute lõppu, 1900
Loomulikult iseendal. Mõtetu on õppida kellegi teise jaoks. Millist kasu see isik saab? Ei mingisugust. Kõik mis teed , teed ainult iseendale, nii on ka koolis õppimisega. Ei õpi- saad nägema niguripäevi, kui õpid- elad üldjuhul head elu. On vähe neid kes ilma hea hariduseta on saavutanud midagi suurt . Haridustee algab juba vägagi varakult- nimelt lasteaiat. Juba sealt saab tugeva põhja edasi minekuks kooli . Oletan et lapsed lähevad lasteaeda keskmiselt kolmeselt. Saab mängida, areneda ja tegeleda paljude lapsepõlves oluliste asjadega. Laps käib lasteaias neli aastat ja siis on see tõeline lapsepõlv läbi ja algab raske koolitee. Kõik algab niiöelda algkooliga. Siis on kõik veel lihne, saadakse esimene kaks- nutetakse ja kardetakse koju minna. Kui saadakse viis-tundub see päev mailma kõige parema ja toredamana. Kui neli klassi läbi, siis algavad tasemetööd. Kui on sooritatud edukalt siis suundutakse edasi põhikooli lõpetamise suunas
Minu isiklik lemmik nendest on viimane ehk Charles Camille Saint-Saëns. Lemmik on ta eelkõige juba sellepärast, et ma olen Prantsusmaa suur austaja. Mulle meeldib Prantsusmaa kultuur, ajalugu, inimesed ja nende huvitava kõlaline keel. Prantsusmaal on sündinud paljud teadlased, kriitikud ja muusikud, kes on teinud tõelisi avastusi ning jõudnud tippu. Charles Camille Saint-Saëns'i juures meeldib mulle eriti tema talent. Kaheaastaselt alustada klaverimängimisega, kolmeselt osata lugeda ja kirjutada ning seitsmeaastaselt rääkida ladina keeles on imeline. Kuueteistkümne aastaselt kirjutas ta esimese sümfoonia, mina isiklikult ei kujutaks isegi sellist asja endale ette. Olen alati austanud inimesi, kellele Jumal on andnud sellise ande. Tema isiklik elu ei läinud just kõige paremini, sest ta kasvas praktiliselt isata, tema mõlemad lapsed surid peaaegu samal ajal ning lõppude lõpuks jättis ta oma naise ka maha. Kahju, et tema elu
annaabi.ee 
