ILO loomise tingisid kolm tähtsat aspekti: inimlik, sest töötajate olukord eelmise sajandi alguses oli kehv; poliitiline, sest suurenenud töötajate hulk ja nende olukord võisid põhjustada sotsiaalseid rahutusi; majanduslik, sest kui sotsiaalreformi rakendavad üksikud riigid ja ettevõtted, satuksid nad teistega võrreldes ebavõrdsesse olukorda seoses sotsiaalreformi otsese mõjuga tootmiskuludele. ILO tööpõhimõtteks on kolmepoolsus - koostöö valitsuse, tööandjate ja töötajate organisatsioonide vahel. Selle tähtsaim organ on Rahvusvaheline Töökonverents, mis koguneb igal aastal ja kinnitab rahvusvahelised tööstandardid: konventsioonid ja soovitused. Töökonverents valib ka täidesaatva organi - Haldusnõukogu. Alaline tööorgan, Rahvusvaheline Tööbüroo asub Genfis ja selle teenistuses on ligikaudu 1900 ametnikku ja 600 eksperti. Praegu kuulub ILO-sse 177 riiki.
ILO liikmena, Eestile siduvad konventsioonid ILO on üks ÜRO perekonda kuuluvatest organisatsioonidest, asutatud 1919. aasta aprillis Versailles' rahukonverentsil. Organisatsiooni loomise tingis töötajate I maailmasõja järgne järsult halvenenud olukord, mis võis põhjustada sotsiaalseid rahutusi. ILO põhikiri on esitatud Versaille' rahulepingu 13. peatükina. ILO on maailma ainus töö- ja sotsiaalvaldkonnale spetsialiseerunud rahvusvaheline organisatsioon, mille töö põhimõtteks on kolmepoolsus - koostöö valitsuse, tööandjate ja töötajate kõige esinduslikumate organisatsioonide vahel. 1946. aastal jõustunud koostöölepingu alusel ei sekku ÜRO ILO tegevusvaldkonda ning ILO omakorda rahvusvahelisse poliitikasse. ILO tähtsaim organ on Rahvusvaheline Töökonverents, mis koguneb igal aastal ja kinnitab rahvusvahelised tööstandardid: konventsioonid ja soovitused. Need sätestavad minimaalsed õiguslikud nõuded, mida tuleb pärast konventsiooni ratifitseerimist täita
liikmeskond on suur. - kahepoolne kollektiivleping: o 1. töötajad, töötajate ühing või liit o 2. tööandja, tööandjate ühing või liit - kolmepoolse kollektiivlepingu puhul lisandub riik või KOV - NB! Kolmepoolne leping pole tööõiguslikus mõttes kollektiivleping Eestis pole olemas, kuigi seadus võimaldab. Riik või Kov tuleb juurde. Välisriikides ei ole kolmepoolseid. Mis huvi KOVil võiks olla osaleda? Kolmepoolsus tuleb riiklikul tasandil välja – nt tööpuuduse vähendamiseks, seaduse eelnõu arutamisel või muutmisel, kuid need ei ole kollektiivlepinguid, vaid poliitlised suunised, kuidas edasi minna. See on kolmepoolne suhtlemine mitte kollektiivleping. Muude seadustega käeheb vastuollu (töötüli saab olla T ja TA vahel, TL täitmine on T ja TA vahel) - (KLS §§ 2 ja 3) 13.2 Sõlmimine - kirjalik projekt teisele poolele, reeglina T-jad teevad
annaabi.ee 
