Barbarismid: ladna, siva, davai, vaaritama. Pintsak. Vulgarismid: looder, tolvan, suli, ment, pogra e piirivalvur. Germaani laenud (14-15 saj, meremehed) Toit: juust, põld, leib. Kodu:hame, nõel, nael, jõulud, reede, valitsema, ahi, sukk, vaip, padi, küünal. Võitlus: mõõk, raud, sadul, kuningas. Saksa laenud (17-19 saj, ülemsaksa) U 200 fraselogismi: pead murdma, pead kaotama, kuu pealt kukkunud, ei oska kolmenigi lugeda, vormis olema, hästi istuma, koos naha ja kõrvadega jne. Ühiskondlik: bürger, kants, kapral, türann, laager, püss, röövel, teener, rüütel. Meditsiin: närv, ribi, neer, aader, füüsikus, palderjan, tohter, velsker. Riided: undruk, vest, vammus, pits, kleit, mantel. Läti laenud Viisk, pastel, pärdik, lupard, rääts e punutis, kiin e terav, udras e kobras, mulk (mulks - loll) tsõklad e aganad, kuut, kauss, laabuma. Rootsi laenud
tehtud tubakas. Barbarismid: ladna, siva, davai, vaaritama. Pintsak. Vulgarismid: looder, tolvan, suli, ment, pogra e piirivalvur. Germaani laenud (1415 saj, meremehed) Toit: juust, põld, leib. Kodu:hame, nõel, nael, jõulud, reede, valitsema, ahi, sukk, vaip, padi, küünal. Võitlus: mõõk, raud, sadul, kuningas. Saksa laenud (1719 saj, ülemsaksa) U 200 fraselogismi: pead murdma, pead kaotama, kuu pealt kukkunud, ei oska kolmenigi lugeda, vormis olema, hästi istuma, koos naha ja kõrvadega jne. Ühiskondlik: bürger, kants, kapral, türann, laager, püss, röövel, teener, rüütel. Meditsiin: närv, ribi, neer, aader, füüsikus, palderjan, tohter, velsker. Riided: undruk, vest, vammus, pits, kleit, mantel. Läti laenud Viisk, pastel, pärdik, lupard, rääts e punutis, kiin e terav, udras e kobras, mulk (mulks - loll) tsõklad e aganad, kuut, kauss, laabuma. Rootsi laenud
välja; Jookse või nahast välja; Karga või karguga; Karjub kas või kõrvad lukku; Löö või maha; Mässi või ümber sõrme; Naera või lõhki; Raiu või tükkideks; Tee või puust ette ja värvi punaseks; 3 Tee või tina; Tulgu kas või pussnuge (ja pisikesi poisse) alla 3) gi/ki-, ka- fraasid (tavaliselt eitavais lausetes): Ei anna kivi ka pähe lüüa; Ei jõua kolmenigi lugeda; Ei kannata ta varjugi (näha); Ei liiguta lillegi; Ei lõika hapupiimagi; Ei näe oma nina ettegi; Ei näe oma ninagi pähe; Ei näe selget päevagi; Ei näe sõrmegi suhu pista; Ei pilguta silmagi; Ei salli silma otsaski; Ei seisa pudeliski paigal; Ei tee kõverat kõrtki; Ei vea villast lõngagi katki; Koer ka ei haugu takka; Mitte karvavõrdki; Pole aega kõrvatagustki sügada ~ ninagi nuusata; Pole krossigi väärt; harvem tuleb ette ka jaatavaid vorme: Ajab surnud ka naerma; Küla
Ütles, seal olnud sadasid sõdureid ja elevante ja «aardeid» ja nii edasi, aga meil olevat vaenlasi, keda ta nimetas «maagikuteks», need olevat muutnud kogu krempli väikelaste pühapäevakooliks just meie kiuste. Ma arvasin, et hea küll, siis pole muud kui läki «maagikute» kallale. Tom Sawyer ütles sellepeale, et ma olevat puupea. «Sihuke maagik,» seletas ta, «võib terve karja vaime välja kutsuda ja need teevad su lömaks nii kui midagi, enne kui sa jõuad kolmenigi lugeda. Nad on puude-pikkused ja kirikusuurused.» «Hüva,» ütlesin ma, «oletame, et me saame ka endale vaimusid, kes meid aitavad, -- kas siis saame teiste vaimude vastu?» «Kust sa neid vaimusid saad?» «Ma ei tea. Aga kuidas nemad saavad?» «Noh, nad hõõruvad vana tinalampi või raudsõrmust, siis ilmuvad vaimud pikse ja müristamisega, nii et suits taga; ja nad teevad kõike, mis neil kästakse. Neile on tühi asi mõni