harvemini pidada elupõliseks, lahutuste arvu kasvades tekib kordusabielule rajatud perekonnatüüpe, kus lapsed ja vanemad kuuluvad erinevatesse leibkondadesse. Nõrgenenud on ka põlvkondadevahelised sidemed. Kunagise ühe leivateenijaga lasterohke perekonna asemel domineerib tänapäeval kahe leivateenijaga ühe- või kahelapseline perekond. Lisaks kahe vanemaga perekonnale levib ühe vanemaga perekond. Euroopa riikides peetakse üha sagedamini kõige sobivamaks kahelapselist, harvemini kolmelapselist tuumperet. Just selline peretüüp võimaldab kõige paremini sobitada traditsioonilist lastesaamise väärtustamist peres isiklike vajaduste ja ressursside ning välistingimustega. Levinud on ka nn redutseeritud peremudel, mille puhul tegelik laste arv jääb mitmetel põhjustel (majanduslikud raskused, eluasemeprobleemid, paarisuhete ebakindlus, isiklike karjääripüüdluste eelistamine laste saamisele jne) soovitavast väiksemaks.
Meil on kaks kooli Sõmeru Põhikool kus õpib 180 õpilast ja Uhtna Põhikool koos oma 94 õpilasega. Lasteaeda on üks kuid tegutseb kahes majas Sõmeru lasteaia hoones on 132 last ja Uhtna hoones 56 last, kokku on 188 lasteaialast. Veel tegutsevad kaks külakeskust ja viis noorte keskust. Muidu oli kuus aga seoses Vaekula kooli kolimisega Näpi külasse pandi Näpi noorte keskus 2013 aastal kinni. Enamus peredest on ühelapselised pered kuid on ka 158 peret kahelapselist, 30 peret kolmelapselist, neljalapselist 7 ja viielapselist ainult 3. On ka veel paar suuremaid peret kuid selles peres on osad lapsed juba täiskasvanu ikka jõudnud. Väga kurb on kui piirdutakse ainult ühe lapsega sest lapsed kellel on õed ja vennad on ka palju sõbralikumad ja oskavad teistega paremini arvestada. Märkida võib ka seda et abi suurperedes küsib vähe , enamus saavad ise hakkama. Küsijad on aga erilise tähelepanu all. Minu vallas elab keskmiselt 800
läbirääkimisel põhinevate otsustuste tegemise võimatus. Kuid selliseid peresid on tänapäeval väga raske leida. Keskmine Eesti pere on selline, kus on kaks või vähem last, kus mõlemad vanemad töötavad, see pole neil enam esimene kooselu ja kirikus käimine on üsna unustusse vajunud. Lisaks kahe vanemaga perekonnale levib ühe vanemaga perekond. Euroopa riikides peetakse üha sagedamini kõige sobivamaks kahelapselist, harvemini kolmelapselist tuumperet. Just selline peretüüp võimaldab kõige paremini sobitada traditsioonilist lastesaamise väärtustamist peres isiklike vajaduste ja ressursside ning välistingimustega. Levinud on ka nn redutseeritud peremudel, mille puhul tegelik laste arv jääb mitmetel põhjustel (majanduslikud raskused, eluasemeprobleemid, paarisuhete ebakindlus, isiklike karjääripüüdluste eelistamine laste saamisele jne) soovitavast väiksemaks.