ratsamonumendid. 3). Milline linn oli renessansiajastul Euroopa tätsaim kunstikeskus? Firenze. 4). Kes oli esimene suurmeister renessansiajastu arhidektuuris? Filippo Brunelleschi. 5).Nimeta tema kavandatud ehitisi Firenzes? Leidlaste Kodu, San Lorenzo kirik, Frienze toomkiriku kaheksatahulin ekuppel. 6). keda peetakse tsentraalperspektiivi leiutajaks? Brunelleschi. 7). Milliseid elamuid hakkasid endale renessansiajastul püstitama Frienze patriitsiperekonnad? Paleesid, kolmekorruselisi, neljast tiivast koosnevad ehitised nelinurkse sisseõuega, madaka katusega, vanemad on kindlusetaolised ehitised. 8). Millise hojaku poolest erineb 15. saj. kultuur teravalt gootiaegsest? antiigi põhimõtetle toetumine ja nende väärtustamine, 1 kindel tunnus- eneseteadvus. PS! sinna 8, küsimusele võib veel lisada, et gootile iseloomulik kõrgus muutub madalaks! 9). Mida tähendab sõna renessans ja miks see kasutusele võeti? RNESSANS-
põlliharijad. Induse jõe orus suudeti paranenud oskuste tõttu nisu ja otra ladustada suuremates kogustes kui igapäevaselt vaja ning alates 3000. aastat eKr rajasid hästi organiseeritud kogukonnad linnu Harappas, Mohenjo Daros ning umbes 400 teises paigas, luues tänapäeval Induse oru või Happara kultuuri nime all tuntud tsivilisatsiooni. Happara käsitöölised ehitasid standardmõõdus telliseid kasutades kahe- või kolmekorruselisi maju, kus oli keerukas kanalisatsiooni- ja veevarustussüsteem. Majad paiknesid nelinurksete kvartalitena, mida eraldasid ristuvad tänavad. Selle linliku eluviisi aluseks oli tõhus põllumajandus. Harappas peeti koduloomade hulgas ka kanu- see oli India üks suuremaid ekspordiartikleid kogu maailma toidulauale. Kaasaegne arheoloogia kinnitab, et Induse oru tsivilisatsiooni hävitasid umbes 1700. aastat eKr üleujutused, kui Induse jõgi oma sängi muutis, võimalik, et maavärina tagajärel
Eestis hakati kokkuklapituid prussidest seinakarkassiga, laudvoodri ja saepurusoojustusega maju ehitama alles 20. saj alguses. - Sõrestikseina postid paigaldatakse keeltapiga müüripuu külge - Sõrestikseina ühendusel kasutatakse lisaks vöökohtades tehtud tappühendustele ka postidevaelisi diagonaale - 1920-40. aastatel ehitati meie linnade agulites, aga ka alevite, hulgaliselt varatud ja tõrvatakuga tihendatud püstprussidest seintega kahe ja kolmekorruselisi puitmaju - Tuleohust lähtuvalt ehitati 1940. aastatel selliseid mitmekorruselisi puitmaju kivist trepikojaga. Laud-Nael-Karkassmaja - Laud-nael-karkassmaja leiutati 1832.aastal Ameerikas, chicagos. Paksematest laudadest või plankudest, naeltega kokkulöödud seinakarkass jäigastati algselt seespoolt tollistest laudadest kaldavooderdusega, hiljem ehitusplaadiga. - Fasaad viimistleti rõhtsalt või püstjalt hööveldatud voodrilauaga
seinakapid. Paleede seinad kaetud värvilise krohviga, kaunistatud joonmustrite ja lihtsate geomeetriliste ornamentidega. Erinevate paleede omavaheline suhe ei ole selge. On oletatud nt linnade liitu. 30 Sellest perioodist palju asulakohti. Asulate juurde kuulusid sageli kuppelhauad (tholos) ja kultusekohad koobastes ja mäetippudel. Paleede ümbrusesse tekkisid asustuskeskused. Ehitati kolmekorruselisi maju, fassaadid sümmeetriliselt. Matmiskombed Lõuna-Kreetal tholosed; Kesk- ja Põhja-Kreetal veel ka koobastesse. Keraamika Kesk-Minose II perioodil rohkelt savist kujukesi (inimesed, loomad). Nõudes Kamarese stiil nimi Kamarese lähedalt sissevarisenud kultusekoopast, kust leiti rohkelt keraamikat. See stiil kõige dekoratiivsem, iseloomulik: heledad maalingud läikivmustal, punakal v violetsel foonil. Ornamendid: kolmnurgad, spiraalid, meander,
annaabi.ee 
