alumine sigimik Õite sugu Ühesuguline õis -- õies ainult tolmukad v. ainult emakad hermafrodiitne e. kahesooline -- õies emakad ja tolmukad maisi emasõisik Ühekojaline taim (monoöötsiline) -- emas- ja isassugurakud ühel taimel tamm, kask, sarapuu Kahekojaline (diöötsiline) -- emas- ja isassugurakud eraldi taimedel paju, kanep, astelpju, põõsasmaran Kolmekojaline (triöötsiline) -- mõlemad variandid saar Sümmeetria sügomorfne aktinomorfne e. kiirjas bisümmeetriline ebasümmeetriline Õieosade asend Ringidena, võivad liituda toruks liitunud tolmukad liitlehine tupp liitunud kroon täidisõis Õie ülesanded
III alumine sigimik - laienenud õiepõhi ja sellega kokku kasvanud sigimik, teised õieosad kinnituvad sigimikust kõrgemale 87. ÕITE SUGU Kahesuguline ehk hermafrodiitne õis - õies on olemas emakad ja tolmukad Ühesuguline õis - õies on kas ainult tolmukad (isasõis) või ainult emakad (emasõis) Kahekojaline taim - sama taime peal olemas nii emakate kui tolmukatega õied Ühekojaline taim - ühel taimel olemas kas emakate või tolmuktega õied Kolmekojaline taim - mõne sama liigi taime õites nii emakad kui tolmukad, mõnel kas ainult tolmukad või ainult emakad ÕIEKATE - kas tupplehtedest ja kroonlehtedest (kaheli õiekate) või ainult ühetaolistest, kroon- või tupplehetaolistest kattelehtedest (lihtne õiekate e. perigoon) koosnev tolmukaid ja emakaid ümbritsev õieosa KAHELI ÕIEKATE - olemas tupplehed (rohelised) ja kroonlehed (värvilised) 88. maasikas LIHTNE ÕIEKATE e
Omab ühist piiri Pärnu jõe hoiualaga. Tori Põrgu halli põimkihise liivakivi sees on hiigel pragu, mille sisse on allikaveed aja jooksul uuristanud koopa. Koopa lagi langes osaliselt sisse 1908. aastal, teine suurem varisemine oli 1937. aastal, suue langes sisse aastal 1974. Koopa põhi, kus voolas allikaoja, on praegu laest varisenud paksu liivakihi all. Tori Põrgus on allikavetel olnud koguni 3 väljapääsu ja põrgu on olnud kolmekojaline. Vahel suisa nireks taanduva allika vooluhulk on 1,0-0,5 l/s. (Vilbaste 2014) Pärnu jõe oru veerul Tori-Sindi lõigul avaneb liivakividest veel arvukalt allikaid, nt Taani metskonna ja mõisa ning Allika talu juures. Tori allikas on ETAK-is ja KKR veekogude nimistus. (Vilbaste 2014) 1.4.2. Kaitsealused liigid Tori valda läbiva Pärnu jõe kallasala on kasvu- ja elukohaks alljärgnevatele kaitsealustele liikidele: Tabel 1. Imetajad
Seejuures ei sõltu ühe- või kahekojalise parlamendi olemasolu üldse riigi suurusest. Reegel on vaid selles, et föderaalriikides on sõltumata nende suurusest parlament kahekojaline. Föderaalriikidest on kahekojaline parlament näiteks väikesel Austrial ja suurtel Ühendriikidel, unitaarriikidest väikesel Hollandil ja suurel Prantsusmaal. Vahel harva ületab kodade arv kahte, nimelt oli Lõuna-Aafrika Vabariigis apartheidi ajal parlament kolmekojaline -- 1 koda valgetele, 1 mulattidele ja 1 hindudele. Jugoslaavia parlament oli kuuekojaline. Kahekojalise parlamendi eeliseks loetakse seda, et ta väldib ühekojalise emotsionaalseid ja kiireid otsustusi, sest üldjuhul jõustuvad need otsused alles siis, kui teine koda need (muutmata kujul) heaks kiidab. Tänapäeval on parlamendi kodade arv riikides ajalooliselt välja kujunenud ja see enam diskussiooni objektiks pole
annaabi.ee 
