pooluspaaride arvust. Et tavalise võrguvoolu sagedus on 50 Hz, saame asünkroonmootori pöördeid muuta üksnes siis, kui muudame tema pooluspaaride arvu. Asünkroonmootoreid valmistatakse ühe, kahe, kolme ja nelja pooluspaariga. Nii on nelja pooluspaariga mootoril rootori pöörlemiskiirus 730 p/min., kolme pooluspaari juures 970 p/min. ja kahe pooluspaari korral 1440 p/min. Asünkroonmootori tööpõhimõte Mootori ühendamisel kolmefaasilisse vooluvõrku tekib staatoris pöörlev magnetväli. Pöörlev magnetväli, lõigates rootori lühistatud vardaid, tekitab nendes voolu. Kuna vooluga juhtmetele mõjub magnetväljas, jõud, siis hakkab rootor pöörlema magnetvälja pöörlemise suunas. Seejuures jääb rootori pöörlemissagedus magnetvälja pöörlemissagedusest maha. Kui rootor pöörleks sünkroonselt magnetvälja pöörlemissagedusega, ei indutseeritaks tema mähiste elektromotoorjõudu ega tekiks voolu
on juba kasutusel pöördväärtus siis tesitkorda pöördväärtus võtta saame fC 7. Võimsused vahelduvvooluringis. Aktiivvõimsus P=U*I*cos Reaktiivvõimsus Q=U*I*sin Näivvõimsus S=U*I 8. Kolmefaasiliste vooluringide neutraaljuhtmega tähtühendus. Liini- ja faasisuurused. I=If U=sqrt(3)*Uf 9. Kolmefaasiliste vooluringide kolmnurkühendus. Liini- ja faasisuurused. U=Uf I=sqrt(3)If 10. Lülituse valik tarbijate ühendamisel kolmefaasilisse võrku. Kolmnurkühendus, tähtühendus 11. Voolutugevuse mõõtmine. Ampermeetri mõõtepiirkonna laiendamine. Voolutugevuse mõõtmiseks ühendatakse ampermeeter vooluringi jadamisi ja et laiendada mõõtepiirkonda kasutatakse voolutrafot 12. Pinge mõõtmine. Voltmeetri mõõtepiirkonna laiendamine. Voltmeeter ühendatakse ahelasse rööbiti. Mõõtepiirkonda saab laiendada kasutades pingetrahvot või shunt takistit 13. Võimsuse mõõtmine. Võimsust mõõdetakse wattmeetriga
8. Kolmefaasiliste vooluringide neutraaljuhtmega tähtühendus. Liini- ja faasisuurused. 9. Kolmefaasiliste vooluringide neutraaljuhtmega kolmnurkühendus. Liini- ja faasisuurused. Kolmnurkühenduse saamiseks ühendatakse esimese faasimähise lõpp teise faasimähise algusega, teise faasimähise lõpp kolmanda faasimähisealgusega ja kolmanda faasimähise lõpp esimese faasimähise algusega. 10. Lülituse valik tarbijate ühendamisel kolmefaasilisse võrku. Tarvitid ühendatakse kolmnurka siis, kui nende nimipinge on võrdne liinipingega. Mootori ühendamisel tuleb tähelepanu pöörata mootori sildiandmetele ja mootori ühendamise viisile. Kui mootori sildiandmetel on kirjas Δ/Y 230 / 400 V, siis tohib Euroopa elektrivõrgus liinipingega 400 V mootorit ühendada ainult tähte. Tähte ühendamisel langeb igale mähisele pinge 230 V, kolmnurka ühendamise
ette nähtud on. Mootori ühendamisel tuleb tähelepanu pöörata mootori sildiandmetele ja mootori ühendamise viisile. Kui mootori sildiandmetel on kirjas /Y 230 / 400 V, siis tohib Euroopa elektrivõrgus liinipingega 400 V mootorit ühendada ainult tähte. Tähte ühendamisel langeb igale mähisele pinge 230 V, kolmnurka ühendamise puhul aga 400 V, mis põhjustab suuri voolusid ning võib viia mootori ülekuumenemise ja riknemiseni. Sellist mootorit tohib ühendada kolmnurka ainult kolmefaasilisse võrku liinipingega 230 V, mis võib olla saavutatud näiteks trafo abiga. Kui mootori sildiandmetel on kirjas /Y 400 / 690 V, siis tuleb mootorit samasse toitevõrku optimaalse töö tagamiseks ühendada kolmnurka, sest siis langeb igale mähisele pinge 400 V. Kui ühendada see mootor tähtühendusse langeb mähistele aga pinge 230 V ning mootori ressurss ei ole optimaalselt ära kasutatud. Sellist mootorit tohib ühendada tähte mõnda tööstuslikku elektrivõrku, kus on
Induktsioonarvestite konstruktsioonid on väga erisugused [23, 42, 45, 48] ja sõltuvad seadmete kasutusalast. Kodutarbijatel kasutatakse elektrienergia arvestamiseks ühe- või kolmefaasilisi arvesteid, mis võivad olla varustatud kahe kettapöörete loenduriga eri tariifiga energia arvestamiseks. Kolmefaasilised mõõturid kujutavad endast tavaliselt kahe- või kolmesüsteemilisi energiaarvesteid, millel on vastavalt kaks või kolm voolu- ja pingemähist, mida ühendatakse kolmefaasilisse võrku analoogselt vattmeetrite abil võimsuse mõõtmise skeemiga (vt joonis 2.86). Induktsioonarvestite mõõtetäpsus on tavaliselt 2%, harvemini 1%. Kuna arvestite näidu alusel toimub elektrienergia eest tasumine, on nii elektrienergia tootjadkui ka tarbijad huvitatud nende näitude täpsusest. Seetõttu teimitakse energiaarvesteid perioodiliselt laboratoorsetes tingimustes. 26
Mootori ühendamisel tuleb tähelepanu pöörata mootori sildiandmetele ja mootori ühendamise viisile. Kui mootori sildiandmetel on kirjas Δ/Y 230 / 400 V, siis tohib Euroopa elektrivõrgus liinipingega 400 V mootorit ühendada ainult tähte. Tähte ühendamisel langeb igale mähisele pinge 230 V, kolmnurka ühendamise puhul aga 400 V, mis põhjustab suuri voolusid ning võib viia mootori ülekuumenemise ja riknemiseni. Sellist mootorit tohib ühendada kolmnurka ainult kolmefaasilisse võrku liinipingega 230 V, mis võib olla saavutatud näiteks trafo abiga. Kui mootori sildiandmetel on kirjas Δ/Y 400 / 690 V, siis tuleb mootorit samasse toitevõrku optimaalse töö tagamiseks ühendada kolmnurka, sest siis langeb igale mähisele pinge 400 V. Kui ühendada see mootor tähtühendusse langeb mähistele aga pinge 230 V ning mootori ressurss ei ole optimaalselt ära kasutatud. Sellist mootorit tohib ühendada tähte mõnda
Negatiivse tagasisidega hoitakse mootori õhupilu magnetvoog konstantsena ning mootorit juhitakse etteandemomendi Ts abil nagu alalisvoolumootorit ankruvooluga. Mootori juhtimiseks antakse ette kaks ristsuunalist staatorivoolu komponenti isq ja isd. Kuna regulaatoritest K1 ja K2 ette antud suurused on alalisvoolusignaalid paigalseisvas koordinaadistikus, siis tuleb nad kõigepealt teisendada pöörlevasse kahefaasilisse koordinaadistikku ning seejärel pöörlevasse kolmefaasilisse koordinaadistikku, milles töötab reaalne mootor. Mootori õhupilu magnetvoo stabiliseerimiseks tuleb mõõta selle suurust vahetult mootori õhupilusse paigutatud anduritega, näiteks Halli tajurite või mõõtemähistega. Andurid paigutatakse mootori magnetahela ristuvatele telgedele, et mõõtetulemiks oleks magnetvoo piki- ja ristikomponendid, mis tuleb omakorda lahutada magnetvoo vektori mooduliks ning selle pöörlemist määravateks siinus- koosinusühikvektoriteks
Jõuahelast antakse toide asünkroonmootorile ja juhtlülitusele. Jõuahel põhineb alalisvoolu vahelüliga muunduril, kus mootorit toidetakse alalisvoolulüli ja IGBT-transistoridega vaheldi kaudu. Alalisvoolulüli kondensaator hoiab pinge stabiilsena. Mikroprotsessori poolt juhitav vaheldi juhib mootori kiirust ja momenti. Tavaliselt sisaldab jõuahel pidurdustransistori ja erinevaid kaitseseadmeid. Harilikult lülitatakse jõuahel kolmefaasilisse toitevõrku läbi liinireaktori. Võrgupinge võib olla vahemikus 380 kuni 500 V. Liinireaktor kaitseb teisi samasse võrku ühendatud tarbijaid liigpingete ja ebasoovitavate voolukomponentide eest. Liinireaktor vähendab võrguhäireid ja kaitseb muunduri sisendit liigpingete eest. Jõuahel täidab järgmisi kaitsefunktsioone: alalisvoolulüli liigpingekaitse, kaitse faasi katkemise eest, lühisekaitse, liigkuumenemiskaitse ja pidurdustransistori liigpingekaitse. Summutusahelad