Tegelik õhukogus on liigõhuteguri kordsena suurem. Halupuidu põletamisel valime liigõhuteguri α = 2, millest tulenevalt tegelik õhuhulk kilogrammi 20% niiskusega puidu põletamiseks on V = α · V0 = 2 · 3,722 = 7,444 m03/kg. 4. Suitsugaaside koostise ja koguse arvutus tugineb samuti põlemise materjalibilansile nagu ka vajalik õhukogus. Valemid selleks leiduvad samas kirjandusallikas [2, lk 425]. a. Süsihappegaas on kolmeaatomiliste kuivade gaaside üks komponent. Kuna puidus väävlit on imevähe, siis on CO2 ainuke kolmeaatomiline kuiv gaas. VCO2 = 0,01866 Ct = 0,01866 40,198 = 0,750095 m03/kg b. Veeauru maht suitsugaasides võtab arvesse viiel erineval põhjusel sinna sattunud H2O. Õhu- ja kütuseniiskus, kütuses leiduva vesiniku põlemissaadus ja tehnoloogiline aur, mida lisatakse näiteks küttepindade puhastamisel lendtuhast suurtes jaamades.
GAASIDE ENTALPIA 2100. *C JUURES - 40814. GAASIDE ENTALPIA 2200. *C JUURES - 42991. GAASIDE ENTALPIA KOLDEST LAHKUMISEL - 18722. TEMP. KOLDEST LAHKUMISEL - 1000. *C KYTUSE TARBIMISAINE ALUMINE KYTTEVAARTUS - 33610. KASUTADAOLEV SOOJUSHULK - 33610. SOOJUSKAOD Q4=0.0 Q3+Q6=0.5 SOOJUSSAILIVUSTEGUR - 0.992 KYTUSE ARVUTUSLIK KULU - 4.45 M**3/S C JA H SUHE KYTUSES CP/HP= 0.0 LENDTUHA KONTSENTRATSIOON - 0.0 G/M**3 VEEAURUDE OSAMAHT - 0.190 KOLMEAATOMILISTE GAASIDE OSAMAHT - 0.090 KOLDE KESKM. SOOJUSLIKU EFEKTIIVSUSE TEGUR - 0.64 PARAMEETER M=0.45 KOLDERUUMI LUBATUD SOOJUSLIK ERIKOORMUS - 350. KW/M**3 ADIABAATILINE POLEMISTEMPERATUUR - 1911.0 *C KOLLE - GAASIDE MUSTUSASTE - 0.91 KIIRGUSEGA YLEKANTUD SOOJUSHULK - 17865.2 KYTTEPINNA KESKMINE SOOJUSLIK ERIKOORMUS - 145.4 KW/M*M SEINTE PINDALA - 546.6 M*M B3.3. Kolde lõplikud mõõdud.
elutingimusi (nt osa baktereid hukkub); selle mõju taimedele on eriti ilmekas · Muudavad veekogude vee happelisemaks, mitmesuguste liikide eluks sobimatuks: veekogude elustik võib muutuda või isegi kaduda · Kahjustavad inimese tervist, põhjustades nt hingamisteede haigusi · Rikuvad kivist ehitisi ja mälestusmärke Õhukeskkonna kõrgemas osas, maapinnast 20-25 km kõrgusel, paikneb osoonikiht. Osoon on omapärases vormis (kolmeaatomiliste molekulidena) hapnik. Osoonikiht kaitseb elusorganisme, neelates päikese ultraviolettkiirgust. Kui kogu see kiirgusehulk maapinnale jõuaks, sureks enamik organisme. Viimasel ajal on maakera ümbritsev osoonikiht mitmes kohas hõrenenud või on tekkinud osooniauke. Seda põhjustavad mitmesugused õhku paiskunud osoonikihti lagundavad kemikaalid, eeskätt feoonid, mida on kasutatud külmutusseadmetes jahutusvedelikena ja aerosool pakendites
annaabi.ee 
