Kooli läksid need lapsed, kes kodus lugemist ja katekismust selgeks ei saanud. Kihelkonna pastor kontrollis koolitööd ja koduõpetust. Sajandi teisel poolel aga tekkisid muutused. Kohustuslikus vallakoolis õppisid 10-13 aastased lapsed kolm talve. Kool töötas liitklassi põhimõttel. Lapsed jagati ühes ruumis kolmeks, samal ajal kui koolmeister tegeles ühtedega, tegid teised iseseisvat tööd. Ühes vallas võis olla mitu kooli. Vallakooli lõpetamise järel sai õppida kahe- või kolmeaastases kihelkonnakoolis. Pigem seda võimalust ei kasutatud (lol ma ka ei kasutaks). Koolmeistrid olid peamiselt mehed, naised tulid alles venestamisajal. 4.Rahvusliku liikumine tõusuaeg, esimesed suurüritused, 1870. aastad, kunstimütoloogia, liikumise kõrgaeg ja lõhenemine. -Tõusuaeg kestis kuni 1870ndate aastateni. 1860ndate aastate algul tulid koolmeistrid ja taluperemehed luua kõrgem eestikeelne kool(keskkool). Jakob Hurda toel sai sellest üle-eestiline ettevõtmine. Kool nimetati
jälgima, et seadusi täidetaks ja vallas valitseks kord. Vallavanemal oli õigus määrata rahatrahv või üleastunu arestikambrisse toimetada. Valla eelarvet käsutas volikogu, kehtestas maksud ning määratles valla kulutused (k.a toetused). Eestlased harjusid endale esindajaid valima, kohut mõistma ja koosolekuid pidama. Nõnda omandati kogemused, mis võimaldasid hiljem riiki juhtida. Rahvusliku ärkamise üheks eelduseks oli rahva haridusliku taseme kasv. Talupoja haridustee algas kolmeaastases vallakoolis. Edasi mindi kihelkonnakooli, mille lõpetamisega enamiku eestlaste haridustee ka piirdus. Edasi sai õppida vaid saksakeelsetes koolides: kreiskoolis, gümnaasiumis, Tartu ülikoolis. 1870.aastal rajati Eesti Üliõpilaste Selts. Seltsi värvid sinine, must ja valge muutusid peagi rahvusvärvideks. J.V Jannseni algatusel loodi 1865.aastal laulu- ja mänguselts Vanemuine ning ta oli ka 1869.aastal toimunud üldlaulupeo peakorraldaja. Esinesid üksnes meeskoorid ja pasunakoorid.
190 purustasid roomlased Magneesia lahingus (Väike-Aasias) Seleukiidide riigi valitseja Antiochos III väe. See oli roomlaste esimene sõjaline edu Aasias. 168 purustasid roomlased Pydna lahingus Makedoonia kuninga Perseuse väe. Makedoonia kuningriik likvideeriti. 148 muudeti Makedoonia Rooma provintsiks. 146 surusid roomalsed maha Ahhaia liidu vastuhaku ja hävitasid Korintose. Kreeka liideti Makedoonia provintsiga. 149 146 kolmas Punia sõda: Sõda seisnes Kartaago kolmeaastases piiramises ja lõppes 146 Kartaago vallutamise ja hävitamisega Scipio Aemilianuse juhtimisel. Kartaago aladest moodustati Rooma Aafrika provints. 133 pärandas Pergamoni kuningas Attalos III riigi surres roomlastele. Tekkis Rooma Aasia provints. Hiline vabariik ehk kodusõdade periood 133 30 eKr Vendade Gracchuste reformikatsed 133 122: 133 valiti Tiberius Gracchus tribuuniks ja algatas rahvakoosolekul seaduse eraisikute
annaabi.ee 
