Näeme, et asulastikugeograafia esineb kogu teadusharu üldistava ja kokkuvõtva osana. Majandusgeograafia- ruumiline majandusteadus, maj. geo aineks on inimeste maj. tegevuse paiknemine ja ruumiline korraldus. -millised on erinevused eri piirkondade majanduselus, miks need tekivad ja kuidas neid hinnata? -milline on majanduslike suhete võrgu paiknemine ruumis, miks ühed piirkonnad suhtlevad rohkem teiste ja vähem kolmandatega, kuidas ja miks sellised suhtevõrgud kujunevad? Oma esitatud küsimustele otsib majandusgeograafia harilikult vastuseid kolmest suunast -loodusolude erinevusest (mis seob teda loodusgeograafiaga), inimeste ja nende kultuuri ja poliitilise tegevuse erinevustest (mis seob majandusgeograafiat teiste inimgeograafia distsipliinidega) ja geograafilisest asendist · Üldine maj geo majandus kui terviksüsteem ja uurib selle talitlemise ning tulemuslikkuse erinevusi paigast paika
Pädevust reguleerig KOV korralduse seadus. Tööõigus tunneb õiguse allikana kollektiivlepingut. Enamlevinud on käsitlus kollektiivlepingust kui eraõiguslikust lepingust, mis normatiivselt mõjutab kolmandaid. Kui selle siduvus ulatub väljapoole kehtivusala, siis vajab ta selleks riigiorgani abi. Kollektiivleping on Saksamaal „tariifleping”, Šveitsis „ühtne tööleping”. Sellist üldist seotust kolmandatega käsitlevad mõned autorid kui määrust ja teised kui õigusakti mis seob riikliku pidamiskorra eraõigusliku lepinguga. Erinevatele lähenemistele vaatamata kuulub kollektiivleping õigusallikate hulka. Tsiviilõiguslikud põhimõtted ei ole nende normatiivse reguleerimise puhul selle muutmise eesmärgil kasutatavad. Eestis on riigikohtu lahendid õiguse allikaks, kuid seda kasutatakse harva ja sellest võib kõrvale kalduda
jõuliselt tegutsev Teutooni (Saksa) Ordu. 1235 Eestis võimutsenud Mõõgavendade ordu riismed ühinesid Saksa Orduga ja moodustus 2 Saksa Ordu osa. Just leedulased Zemaidid koos Semgalitega purustasid Saule lahingus Mõõgavendade Ordu. Just sellel ajal kerkis esile teiste vürstide seas Mindaugas. Tinglikult oli ta 1236. a Leedu valitseja. Pärit Austaitjast ja suguluses Zemaicja hõimuga ning resideerus Germale linnuses. Vennad ja vennalapsed ta hävitas teised allutas kolmandatega sõlmis sugulussidemed ning lõpuks saigi leedu valitsejaks. Oli edukas võitluses Saksa Ordu vastu, andis löögi Kurelaste maal paiknenud Saksa ordule. Siiski tekkis tal ka mitu konflikti, eriti Zemaitidega, kes hakkasid tema võimule vastu, kes leidsid tema vastu ka abi isandatelt Riias. Üks Zemaitide vürste ennast isegi ristida, et Ordu toel võimu saavutada. 1251 lasi aga ka Mindaugas ennast ristida, et saada Rooma toetus
1243. aastal Mindaugas andis tõsise löögi kurelaste maale tunginud Saksa ordu rüütlitele, kuid keskendus ise kirde- ja idapiiride kindlustamisele. Mindaugas (1236-1263) - Esimene Leedu suurvürst, kes viis lõpule Leedu maade ühinemisprotsessi ja rajas Leedu suurvürstiriigi. Ta pärines Aukstaitiast (mägimaalased) ja ta oli suguluses Zemaitija valitsejatega. Mõned konkurendid Mindaugas hävitas, teised allutas ja kolmandatega sõlmis sugulussidemed. Sooritas kallaletunge Vene maadele. Mindaugas üritas oma hõimlaste zemaidi vürstide huvi suunata Polotski vastu, kuid nende vahel tekkis konflikt. Tüli zemaitidega: Esile tõusis vürst Tautvilas, kes ründas Musta-Vene alasid, hõivates seal Mindaugase kontrolli all olevad linnuseid. Toetuse saamiseks Riiast, Tautvilas lasi end ristida ja astus ühendusse orduga. Koos rünnati 1250. aastal Mindaugase valdusi, kuid Mindaugasel õnnestus vastase purustada. 1251
annaabi.ee 
