tulnud Krõõt. Pärast laste pulmi olid naabrid omavahel rahulikumad. Oru Karla läks kroonusse. Maretit tahtis naiseks võtta tisleri-Sass. Andresele see eriti ei meeldinud, kuid leppis ometi. Indrek ei olnud töö jaoks loodud ja ta pandi köstri juurde kooli õppima. Indrek elas siis vana lese kirikumehe juures korteris. Sel oli tütretütar Milli. Indrekule hakkas Milli meeldima, aga siis pidi Milli koos emaga linna tagasi minema. Indrek jäi köstri juurde kolmandakski aastaks, kuigi köster soovitas ta linnakooli panna. Andresel polnud see aga jõukohane. Üks kirjutaja kutsus Indreku endale abiliseks. Eesperre võeti uus tüdruk. Maril oli sündinud poeg Sass. Maretil oli sündinud poeg Oskar. Noor Andres oli juba 19. aastane. Talle meeldis üks talutütar Maali, kes temast eriti lugu ei pidanud. Maali oli uhke, kooliski käinud. Sügisel pidi noor Andres aga kroonusse minema. Vana
Liisi ja Joosepi lahkumisega Vargamäelt algas seal nagu mingisugune lagunemine: noored kadusid isakodust üksteise järel. Maret oli leidnud endale mehe. Nagu ta ise väitis, oli see ainus, kes teda naiseks tahtis. Selleks meheks oli üks tisler kiriku juurest ning tema parema jalaga polnud kõik korras, sest ta lonkas seda. Jällegi oli Andres pulmade vastu, kuid ainult alguses, sest Maret suutis isale nii palju mõju avaldada, et see viimaks väimehega siiski leppima pidi. Indrek jäi veel kolmandakski aastaks köstri juurde, sest poja linna kooli saatmiseks ei olnud Andresel lihtsalt piisavalt raha. Kuid peagi oli vallakirjutal vaja igapäevaseks tööks abilist ning siis sai Indrek selle koha endale. Aega möödus ning lõpuks jõudis kätte aeg, mil noor Andres pidi minema kroonuteenistusse. Vargamäe peremehe süda valutas sellepärast, et ta ei teadnud, kas poeg pärast kroonut isakoju tagasi tuleb või mitte. Enne Andrest aga lahkus Vargamäelt veel Indrek, kes läks linna ning
Tema oli Eesti nägu;' resümeerib Riigikogu endine liige Peeter Olesk.Presidendi ametiajal kujundas Meri oma ametist institutsiooni, kasvatades samas rahva toetust endale. 1996. aastal valiti ta teiseks ametiajaks. Sedakorda tehti otsus valijameeste kogus, kus Meri võitis jälle oma vastaskandidaadiks olevat Rüütlit häältega 196:126. Võib põhjendatult öelda, et Lennart Merist sai presidendiaastate jooksul tõeline maa isa. Kahtlemata oleks tal olnud tugevat toetust kolmandakski ametiajaks, kuid Eesti põhiseadus ei anna selleks võimalust. Meri järglaseks valiti 21. septembril 2001 talle kaks korda alla jääma pidanud Arnold Rüütel. Literaat Enn Soosaare sõnul pidi Lennart Meri alustama presidendi ametiaega nullist. Meri kui ajaloolane teadis, kui raske tema roll on, sest eeskujusid kahe maailmasõja vahelisest ajast võtta ei olnud. 1920. aasta põhiseadus määras riigi vundamendiks parlamentarismi ja välistas sõltumatu, kindlaks ametiajaks valitud riigipea.
annaabi.ee 
