puhul Gibbsi energia vägeneb. Gibbsi energia vähenemine nimetatakse metallide pingereaks Pingereas eelpool ühinemiseks ogrigaatideks. Selleks käsutatakse kolloidveskeid, iseloomustab ainete reaktsiooni võimet. Gfbbsi energia konstantsus oleva negatiivsema standardpotentsiaaliga metall ultraheli, elektrikaart. Kolloidsüsteeme jaotakse: 1) aerosoolid - gaasi
entroopia kõrgem. Entropiia kasvab aine molaarmassi kasvuga ja suuremaid osakesi kolloiddispersiooni astmeni ja lisad-s stabilis-rit. 0,80 1,50 koosneb kuuluvate aatomite arvu suurenemisega. gaasid omavad 2) Kondentsatsiooni meetodil - luues ting-sed ioonide või moolide ühin-ks Hg Ag Au kõrget entroopiat kuna seal on molekulid pidevas liikumises ja ogrigaatideks. Selleks kasut kolloidveskeid, ultraheli, elektrikaarti. 7.2. Keemilised vooluallikad Keem-tes vooluallikates saadakse seega on seal üks suur korrapäratus Kolloidsüst-e jaot: 1) aerosoolid - gaasi keskkond, N. tahke aine gaasis elektrivoolu redoksrkts-des vabaneva en arvel. Galvaanielem-des on suits ja tolm või aerosool. 2) Soolid - vedela keskkonna korral
Moolimurd korda 100% on moolimurdprotsent. 6.3 Kolloidlahused. Adsorptsioon kolloidlahus on heterogeenne süsteem, kus kolloidosakesed ja keskkond on eraldatud faaside vahelise pinnaga. Kolloidlahuseid valmistatakse: a) dispersiooni meetodil- peenestamine- dispergeerides suuremaid osakesi kolloiddispersiooni astmeni ja lisatakse stabilisaator. B) kondensatsioonimeetod luues tingimused iooide või molekulide ühinemiseks agregaatideks. Kasut. Ultraheli, elektrikaani ja kolloidveskeid. Kolloidsüsteeme jaotatakse: a) aerosoolideks-gaasilise keskkonnaga. NT: tahke aine gaasi s= suits, tolm. Vedelik gaasis = udu b) soolid-vedela keskkonna puhul. NT. H2O c) vahud- gaas vedelikus. NT. tahked vahud (vahtplast, aktiivsüsi) Vastastiktoime poolest eristatakse lüsofiilseid, püsivaid, lahustiga tugevas vastastiktoimes olevaid ja lüofoobsed nõrgad, ebapüsivas vastastiktoimes.
annaabi.ee 
