Soovitav kogus: 50-150 gm/L keskmise mõrudusega õlled 150-350 gm/L mõrude õllesortide jaoks Nitraadid ja mikroelemendid Mõistlik konts. Alla 50 mg/L Redutseeritakse pärmide ja bakterite poolt nitrititeks, mis võivad reageerida virde amiinidega ja moodustada nitrosoamiine Osaliselt redutseeritakse NO2'ks Võib olla mürgine pärmile Raud, mangaan, vask, tsink Kasutatakse ära pärmi poolt konts. alla 1 ppm Zn oluline pärmi kasvufaktor Kõrgemad kontsentratsioonid võivad põhjustada kolloidset hägu ja metalset kõrvalmaitset (Raud) Suured raskete metallide kontsentratsioonid võivad olla pärmile mürgised Vee pH Ioonide kontsentratsioon iseenesest ei ole oluline nii kaua kui teravili ei ole veega kokkusegatud (meskimine) Meski pH mõjutab meski fermentide aktiivsust ja taniinide välja eraldamist tera kestast Meski pH peab olema 5,1-5,5 meskimistemperatuuri juures (50°C) ja 5,4-5,8 toatemperatuuril Soolad meski pH suurendamiseks: kaltsiumkarbonaat või söögisooda
Tromb tiheneb, plasma eraldub mõõtmine arvutatakse hematokriti väärtus. Muutused ja nende tingitus. 21. Leukotsüütide loome ja trombotsüütide kontraktiilsete · verre viiakse mittetoksilist Normväärtused enamasti 30...45 % Erütrotsüütide arv ühes l-s eluiga. valkude toimel (aktiin, müosiin) kolloidset värvainet (Evans blue), piirides; inimesel kõrgemad, (mikroliitris) veres inimesel 4-6, Lümfotsüüdid tekivad põrnas, · Haavaservad tõmbuvad koomale mis vereplasmaga seguneb, aga loomadel madalamad väärtused. · veistel 6-8, · hobusel 7-12, lümfisõlmedes, tonsillides jt. 31. Vereplasma ja seerum ning soonestikust ei välju ning teatud 9
Kuupäev:____________________________ LABORATOORNE TÖÖ 4 Reaktsioonid elektrolüütide lahustes. Heterogeenne tasakaal Praktiline osa NB! Sademed ei ole alati kohevad ja suuremahulised. Sademe teket uurides tuleb katseklaasi loksutada ja vaadata hoolega vastu valgust või vastu tumedat tausta, kas katseklaasis pole mitte peenekristalset või kolloidset sadet. Kirjud ja kihilised sademed viitavad lahuste liigvähesele segamisele-loksutamisele reaktsioonide läbiviimisel. 1. Rasklahustuva ühendi sadenemine ja lahustumine Katse 1.1 Valada katseklaasidesse 1 mL HCl, NaCl ja CaCl 2 lahust ning lisada igasse katseklaasi 0,1 mL (2 tilka) AgNO3 lahust. Kirjeldada, mis toimub HCl lahusele AgNO3 lahuse lisamisel (sademe teke, värvus). AgNO3 lahuse lisamisel tekkis valge sade.
annaabi.ee 
