vee all põleda ja kuidas põleb tuli ilma gravitatsiooniväljata. 3 1. Pilved Pilved on kolloidsed süsteemid, mis koosnevad õhus hõljuvatest väikestest veepiisakestest, jääkristallidest või kõige sagedamini nende segust. Varasematel aegadel on peetud pilve olemasolu määratlemisel väga oluliseks visuaalset eristamist kui silmaga ei olnud eristatav, ei olnud ka pilve. Kaasajal loetakse pilvedeks ka selliseid kolloidseid süsteeme, mida saab detekteerida vaid ka näiteks radari abil. Pilvi uurivat meteoroloogia haruteadust nimetatakse nefoloogiaks või pilvede füüsikaks. 1.1. Pilvede teke Kõige lihtsam oleks öelda, et pilved tekivad, kui soe veeaururikas õhk jõuab kõrgemal asuvatesse jahedamatesse õhukihtidesse. Õhk tõuseb tavaliselt, kas maapinna ebapüsiva soojenemise tagajärjel konvektsioonivooludena, takistusi ületades (mäeahelikud) või frontidel.
nahahooldustoodetes. Kergema koostisega kreemid ja kõik piimad on tavaliselt õli- vees emulsioonid. Lipiididerikkamad öö- ja hoolduskreemid on enamasti vesi-õlis- tüüpi tooted. Lipiididevabad (rasvatud) kreemid tooted baseeruvad eelkõige veel, alkoholil, glütseroolil jne. Kreemjas želee saavutatakse agar-agari, pektiini, karboksimetüültselluloosi või muu pakse kolloidseid lahuseid moodustava aine abil. Selliseid tooteid nimetatakse geelideks ja neid kasutatakse sageli. [1] 2.1 Päevakreem, niisutav kreem, aluskreem, öökreem Näole õige kreemipõhja valimine on väga oluline. Kuivale nahale kasutatakse tavaliselt rasvasemat tüüpi tooteid kui rasusele nahale. Kui tootele lisatakse aktiivaineid, on väga oluline, et need lahustuksid vee- või õlifaasis. Kreemipõhja koostisest sõltub ka see, kas soovitud ained imenduvad naha sisse. [1]
Sellest lähevad kergesti läbi vesi, gaasid ja üksikud ülipeened kristallid. Enamus raviainetest pääseb sellest läbi nendes kohtades, kus rahud on liitunud (sideaine hulk on suurim). Raviaine läheb kõigepealt nn. rakkudevahelisse ruumi. See takistab difusiooni. -Ka lümfisüsteem on tegelikult kapillaarsüsteem. Tema ülesanne on ühe osa imendunud raviane juhtimine vereringesse. Lümfikapillaarid on ainukesed, mis lasevad läbi kolloidseid aineid. Need imenduvad väga halvasti. -Kui membraani poorid on tavalise rakumembraani pooridest suuremad (umbes 4 nm), siis võivad läbi selle difundeeruda ka ioonid. Sellist difusiooni nim. kergendatud difusiooniks. See on passiivse transpordi üks alaliik. Nii liigub (imendub) väga väike osa ainest. Imendumine kopsude kaudu. Gaasidele on kops imendumis- ja eritumisorganiks, vedelikele põhiliselt eritumisorganiks. Põhimõtteliselt saab ka vedelik seal imenduda