visuaalne helendus ehk opalents. Hajunud valgus on seda entroopiamuut ja samuti kohesioonitöö.Elektriline kaksikkiht: torudeks. Need torud jagunevad edasi väikesteks tilkadeks. Niiviisi mittepolaarset ainet, näiteks süsivesinik dodekaani, siis muutuvad intensiivsem, mida suurem on dispergeeritud faasi osakeste selle tugevus kolloidosakeste pinnal tagab kolloidosakesele tema homogeniseeritakse näiteks piima. Dispersiooniaste sõltub: seebi kihikujulised mitsellid uuesti ümarstruktuurideks ja viskoossus kontsentratsioon. Valguse neeldumine: Lambert-Beeri seadus In=I0e- püsivuse. Elektriline kaksikkiht polariseeritaval elektroodil. - dispergeeritava vedeliku lisamise kiirusest (mida aeglasemalt väheneb tuhandeid kordi. kcl
. Kohesioonitöö on määratud aurustumise entalpiaga, kus Haur = Gaur + TSaur. Tasakaalus, kui p,T=const, siis G=0 ja Haur =TSaur. Saur=S0-Rln(p/patm). S0-aurustumise entroopiamuut keemit-il, patm atmosfäärirõhk keemisel qaur=TkeemS0 ehk qaur/Tkeem=S+. Qaur aurustumissoojus keemist-il.Mida väiksem on aine küllastunud aururõhk antud temperatuuril, seda suurem on entroopiamuut ja samuti kohesioonitöö.Elektriline kaksikkiht: selle tugevus kolloidosakeste pinnal tagab kolloidosakesele tema püsivuse. Elektriline kaksikkiht polariseeritaval elektroodil. Polariseeritaval elektroodil toimub laetudosakeste adsorptsioon tahke faasi pinnale. Vaatleme, kuidas toimub laengu tekkimine ioonse AgI kristalli pinnal. Kristalli pinnale toimuvat adsorptsiooni võib vaadelda kui kristalliseerumise jätku. Kristalli saab edasi ehitada aga nende ioonidega, millest kristall juba koosneb. Järgneval joonisel näidatud AgI kristall on asetatud KI lahusesse
Faasidevaheline pindpinevus muutub võrdseks nulliga, kui kaob faasidevaheline piirpind. See toimub siis, kui faasid lahustuvad teineteises täielikult. Eristatakse adhesiooni kahe vedeliku, vedeliku ja tahke aine ning kahe tahke aine vahel. 20. Elektriline kaksikkiht. Sooli saamine ja kolloidosakese ehitus Fe(OH)3 või AgI näite varal Kolloidkeemia seisukohalt on elektriline kaksikkiht oluline, kuna elektrilise kaksikkihi tugevus kolloidosakese pinnal tagab kolloidosakesele tema püsivuse. Elektriline kaksikkiht mittepolariseeritaval elektroodil. Paigutame metalli tema enda soola lahusesse, näiteks (Zn/Zn2+ või Cu/Cu2+). Metalli ioonide keemiline potentsiaal metalli- ja lahuse faasis on erinev. Sellel põhjusel hakkavad metalli ioonid läbi piirpinna minema üle sellesse faasi, milles nende keemiline potentsiaal on madalam. Kuna ioonid on elektriliselt laetud, siis selline üleminek põhjustab faaside laadumise. Oletame, et Cu2+ ioonid liikusid
monomolekulaarse kihi moodustamisega. Viimast iseloomustab piiriline adsorptsioon m. 2. Tahke aine pinnal on alati mehaanilised ja kristallograafilised ebaühtlused. Nendel adsorbendi pinna aktiivsetel tsentritel toimubki adsorptsioon. Adsorbaadi molekul võib nendelt tsentritelt lahti saada ja minna tagasi gaasifaasi. 3. Adsorbeerunud osakeste vastastikune toime adsorbses kihis puudub. Elektrilised omadused Elektrilise kaksikkihi tugevus kolloidosakese pinnal tagab kolloidosakesele tema püsivuse. Üldine reegel: tuuma pinnale adsorbeeruvad eelistatult need ioonid, millised on võimelised asetuma tuuma kristallvõresse (sugulasioonid).Seda tekkinud laengut hakkavad kompenseerima ioonid, milliseid nimetatakse vastasioonideks ja millised kuloniliste tõmbejõudude toimel ioonid tugevasti seotud. Mida kaugemale, seda nõrgemaks muutub side. Adsorbne kiht lõpeb, kui ioonid hakkavad osa võtma soojusliikumisest, kuid liiguvad veel kaasa kolloidosakesega.
Polariseeritaval elektroodil reaktsioone ei toimu ja seal esinev tasakaal on elektrokeemilist laadi. Laetud osakesed ei suuda faaside piirpinda läbida. Järgnevalt vaatleme lühidalt elektrilise kaksikkihi moodustumist nii mittepolariseeritaval kui ka polariseeritaval elektroodil. Kolloidkeemia seisukohalt on elektriline kaksikkiht oluline, kuna elektrilise kaksikkihi tugevus kolloidosakese pinnal tagab kolloidosakesele tema püsivuse. Elektriline kaksikkiht mittepolariseeritaval elektroodil. Paigutame metalli tema enda soola lahusesse, näiteks (Zn/Zn2+ või Cu/Cu2+), esineb keemiline potentsiaal. Metalli ioonide keemiline potentsiaal metalli- ja lahuse faasis on erinev. Sellel põhjusel hakkavad metalli ioonid läbi piirpinna minema üle sellesse faasi, milles nende keemiline potentsiaal on madalam. Kuna ioonid on elektriliselt laetud, siis selline üleminek põhjustab faaside laadumise
annaabi.ee 
