On veel ka teisi süsteem, nt R.Alexy oma. Tõlgendusstandardid: Standardite aluseks on üldised põhimõtted, kuid kuidas teada tähtsuse järjekorda. Praktikas on esimene grammatiline. 1) Õigusallikate prioriteetsust määravad põhimõtted - prioriteetsusstandardid 2) Õigusallikate kasutamise standardid ehk tõelised tõlgendamispõhimõtted – prima facie kohustuslikkus 3) Lünkade ja kollisoonide ületamise reeglid Õigusnormi tõlgendamisel kolm tuntud lähtealust: 1. Normilooja kavatsus 2. Normiformulatsiooni tähendus ja ettekirjutuse otstarve ehk mida ütleb tekst 3. Lugeja arusaam Tõelised tõlgendamise põhimõtted: 1) Grammatilise tõlgendamise põhimõtted 2) Kitsendav tõlgendamine – tähendusala piiramine 3) Argumentum et fortiori – suuremalt väiksemale, väiksemalt suuremale
Halduskohtu TEOSTATAVA KONTROLLI osas võib välja tuua järgmised iseloomulikud momendid: o ulatuslik kontrollimaht. Jurisdiktsiooniline kontroll rajaneb avaliku administratsiooni toimingute täieliku järelevalve printsiibil; o normiloov tähendus, mis puudutab eelkõige Riigikohtu tegevust. Kuigi doktrinaarses mõttes ei kujuta kohtulahendid endast õiguse allikat, on neil oluline tähtsus kollisoonide lahendamisel haldussfääris. 75 5. Maavanema kontroll. Järelkontroll: Kui nt maavanem leiab, et KOV õigustloov akt on vastuolus õigusega, siis esitab ta avalduse õiguskantslerile. St maavanemal on ainult järelkontrolliõigus. Haldus üksikakti puhul on tal õigus minna KOV vastu protestiga kohtusse.
kui on rikutud kohtumenetluse norme. Halduskohtu teostatava kontrolli osas võib välja tuua järgmised iseloomulikud momendid: 1) ulatuslik kontrollimaht. Jurisdiktsiooniline kontroll rajaneb avaliku administratsiooni toimingute täieliku järelevalve printsiibil; 2) normiloov tähendus, mis puudutab eelkõige Riigikohtu tegevust. Kuigi doktrinaarses mõttes ei kujuta kohtulahendid endast õiguse allikat, on neil oluline tähtsus kollisoonide lahendamisel haldussfääris. VII. Mittetulundusühingud §1. Riik ja mittetulundusühingud Riiklikult korraldatud ühiskonnas on ühiskonnaelu keskseks suunajaks riik oma organite tegevuse kaudu. Riigi regulatiivsed ja korraldavad võimalused ei ole aga universaalsed ja kõikehõlmavad. Paljud eluvaldkonnad ei allu efektiivsele riiklikule korraldamisele või ei ole kõikjal riigi otsene sekkumine kooskõlas demokraatliku tsiviilühiskonna põhimõtetega.
kui on rikutud kohtumenetluse norme. Halduskohtu teostatava kontrolli osas võib välja tuua järgmised iseloomulikud momendid: 1) ulatuslik kontrollimaht. Jurisdiktsiooniline kontroll rajaneb avaliku administratsiooni toimingute täieliku järelevalve printsiibil; 2) normiloov tähendus, mis puudutab eelkõige Riigikohtu tegevust. Kuigi doktrinaarses mõttes ei kujuta kohtulahendid endast õiguse allikat, on neil oluline tähtsus kollisoonide lahendamisel haldussfääris. VII. Mittetulundusühingud §1. Riik ja mittetulundusühingud Riiklikult korraldatud ühiskonnas on ühiskonnaelu keskseks suunajaks riik oma organite tegevuse kaudu. Riigi regulatiivsed ja korraldavad võimalused ei ole aga universaalsed ja kõikehõlmavad. Paljud eluvaldkonnad ei allu efektiivsele riiklikule korraldamisele või ei ole kõikjal riigi otsene sekkumine kooskõlas demokraatliku tsiviilühiskonna põhimõtetega.
annaabi.ee 
