2. Nekroosi etioloogia Tsirkulatoorne, traumaatiline, toksiline, tsütopatogeenne, allergiline, ensümaatiline, trofoneurootiline. 3. Nekroosi vormid/mõiste/näited mõlema vormi kohta Koagulatsioonnekroos e. kuivkärbus, mille puhul nekrootiline ala jääb tahkeks (kudedes, mis sisaldavad rohkesti valke ja vähe vett, domineerib proteiinide koagulatsioon) NT-infarkt, kaseoosne nekroos, osteonekroos. Kollikvatsiooninekroos e. niiske kärbus, mis põhjustab kudede veeldumist (kudedes, milles vähem valke ja veesisaldus on kõrge, oluline osa on hüdrolüütilistel ensüümidel) NT-koepehmendus/malaatsia, mädanekroos, niiske gangrene. 4. Nekroosi lõpe Ennistumine e.restitutsioon, Organisatsioon, Kapseldumine e. inkapsulatsioon, Hüalinoos, Kivistumine e. petrifikatsioon, Tsüst, Rebend e. ruptuur, haavandumine e. ultseratsioon, Köndistumine
Isheemia lõpe venoosne infarkt: Venoosse hüpereemia tüsistus Angiospasm- arterites reflektoorselt külma, trauma korral Vasospasm – Arteriit- arteri põletik Infarkt Nekroosikolle, mille põhjuseks on kas arteriaalse juurdevoolu või venoosse äravoolu takistusest tingitud isheemia (isheemiast tingitud nekroos). Etioloogia- Arteriaalse juurdevoolu või venoosse äravoolu takistusest tingitud isheemia. Enamasti koagulatsiooninekroos, st. kolle on tihke. Ajukoes aga kollikvatsiooninekroos e koepehmestus. Millest sõltub infarkti kuju? - Elundi veresoonte arhitektoonikast. Mikroinfarkt- väikesekoldeline Makroinfarkt- kogu elundi kärbu Valge infarkt – e. isheemiline (südames, neerudes, põrnas, platsentas tihke, ajus entsefalomalaatsia (tegelikult hallikaskollane) Punane infarkt – e. hemorraagiline- (kolle mustjaspunane, verega läbiimbunud) kopsus, sooles,ajus. Millest sõltub lõpe? – tekkekiirusest, abi saamisest, ravist, infarkti suurusest, asukohast,
Kolm esimest võivad viia arteriaalse infarktini, viimane venoosse infarktini. · isheemia vere ümberpaiknemise tagajärjel (nt minestus, sokk, käe üleval hoidmine) Infarkt- infacire- täis toppima nekroosikolle, mille põhjuseks on kas arteriaalse juurdevoolu või venoosse äravoolu takistusest tingitud isheemia (isheemiast tingitud nekroos). Enamasti on tegemist koagulatsiooninekroosiga, st. kolle on tihke, ajukoes aga tekib kollikvatsiooninekroos ehk koepehmestus. Värvuse järgi jaotatakse: - valge ehk isheemiline- südames, neerudes, põrnas, platsentas tihke, ajus entsefalomalaatsia (tegelikult hallikaskollane - punane ehk hemorraagiline- kolle on mustjaspunane, verega läbiimbunud- kopsus, sooles,ajus. Infarkti kuju sõltub elundi veresoonte arhitektoonikast. Infarkt võib olla mikroinfarkt, kogu elundi kärbus. Infarkti staadiumid: demarkatsioonpõletik- põletikuline ääris
2. traumaatiline- mehaaniline, füüsikaline, keemiline 3. toksiline- mikroobide poolt toodetavad mürgid 4. tsütopatogeenne- viirused 5. allergiline- immuunpatoloogia 6. ensümaatiline- 7. trofoneurootiline- neuroendokriinsed häired, vananemine, toitmus ja ainevahetusäirid, tagajärgjeks lamatised, troofilised haavandid või kasvavad Nekroosi vormid: ● Kuiv nektoor ● Kollikvatsiooninekroos ehk märgnekroos ● Nekroosi erivorm gangreen, tekib juhul kui kärbunud koeosad puutuvad kokku väliskeskkonna faktoriteha. Koed mutuvad mustaks. ○ Märg ○ Kuiv Nekroosi tagajärg/lõpe ● piiristuspõletik. Sidekude-> armkude. Proovib panna piiri nekrootilisele protsessile. Hakkab arenema noor sidekude ja see järel armkude. ● Kapseldumine. Kahjustatud ala piiratakse tihke sidekoega.