haiguseks. Haigestumist soodustab: - Sobivad keskkonnatingimused - Endogeensed tegurid (rasune nahk, liighigistamine, kaasasündinud eelsoodumus, ravi süsteemsete kortikosteroidide ja immunsupressantidega) - Pärilik eelsoodumus Iseloomulikud tunnused: - Hüpo- või hüperpigmenteerunud laigud rinnal ja seljal, raskemal juhul ka kaelal, kõhul ninga vahel ka jäsemete proksimaalsed osad. - Tavaliselt ei levi näole, käsivartele ja säärtele. - Tavaliselt on kolletel õrn kliitaoline ketendus. Alguses paiknevad kolded üksikult, seejärel aga suurenevad pikkamööda. - Mõned haiged kaebavad sügeluse üle, kuid tavaliselt on sügelus harv nähtus. Seega on kliiketendustõbi vaid kosmeetiliseks probleemiks Ravi: lokaalsed vahendid, esikohal asoolid. Lokaalse ravi korral tuleks määrida ravimit kogu kehatüvele, samuti kaelale, ülajäsemete ja reite nahale. Retsidiivi tekkimisel tuleb ravi korrata.
Ahju puhastamiseks ja korrashoiuks peavad olema vajalikud tahmauksed või stepslid Ahi peab olema tugev ja vastupidav, Peaks vastu pidama vähemalt 50 aastat Ahju konstruktsioon ja materjal peavad vastama kasutatavale kütusele Ahju proportsioonid ja pinnaviimistlus peavad sobima ruumi interjööriga Ahjude hulk hoones olgu minimaalne, Ühe ahjuga võib kütta kuni kolm ruumi Nõuded kolletel Kolde järgi jagunevad ahjud: umbse põhjaga restkoldega lisakambritega Kütuse ökonoomseks kasutamiseks peab kolle vastama järgmistele nõuetele: Kütus peab koldes põlema võimalikult täielikult. Koldest väljuva vingugaasi ja põlematta suitsugaaside kogus peab olema võimalikult väike Täielikumaks põlemiseks peab olema koldes võimalikult kõrge temperatuur Kolde ja lõõride asjatu jahutamise vältimiseks peab koldesse sattuva liigõhu
kottfiltrite või muude tehnoloogiatega. Edasi tuhk ladustatakse tuhaväljadele/-mägedele või läheb kasutusele tööstuses. Tuhaväljatele viivad tuha konveierid või hüdrotuhaärastussüsteemid. Balti Elektrijaam millalgi sügaval nõukaajal http://www.kylauudis.ee Eesti Elektrijaama tuhaväli Eesti Elektrijaama tuhaväli ecocrete.eu Põlemisgaaside ventilaator Väikestel kateldel ja kolletel ei ole (välja arvatud väikesed eramaja gaasikatlad), sest põlemisgaaside eemaldamine põletusseadmest on organiseeritud korstna tõmbe ja/või põlemisõhuventilaatori abil. Ventilaator asub enne korstent. Ventilaatori tootlikkus peab olema reguleeritav spetsiaalsete siibrite ja/või sagedusmuundurite abil. Põlemisõhu ventilaator Väikestel ja keskmistel õli- ja gaasikateldel on ventilaator integreeritud põletisse. Suurtel kateldel on eraldi seade. Katlaautomaatika
annaabi.ee 
