Vana-Rooma arhitektuur Sinagina Liza ,Tsistokletova Nadja Vana Rooma arhitektuur Vana-Rooma arhitektuur Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kunst on järelmaailmale avaldanud kindlasti väga suurt mõju. Vaatamata sellele, et Rooma oli väga edukas riik eriti sõjaliselt, võeti suuresti eeskuju kreeka kunstnikelt. Positiivne omadus on sellel siiski: paljud kreeka kunstiteoste originaalid on hävinud sõdade tõttu, ning just tänu roomlaste kopeerimisele ja kollektsioneerimisele saame aimu kreeka kunstnike meistriteostest ning ka kultuurist. Vana Rooma arhitektuur Ehitati : 1. Foorumeid toredaid ja sammaskäikudega väljakuid 2. Avalikke hooneid terme,basiilikaid,staadione jne 3. Võidu- ehk triumfikaari võidukate väejuhtide auks keiser Augustus jättis tellistest Rooma asemele endast järele marmorist pealinna. 4. Mausoleume tähtsatele isikutele hauakambreid Vana-Rooma arhitektuur
Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kunst on järelmaailmale avaldanud kindlasti väga suurt mõju. Vaatamata sellele, et Rooma oli väga edukas riik eriti sõjaliselt, võeti suuresti eeskuju kreeka kunstnikelt. Positiivne omadus on sellel siiski: paljud kreeka kunstiteoste originaalid on hävinud sõdade tõttu, ning just tänu roomlaste kopeerimisele ja kollektsioneerimisele saame aimu kreeka kunstnike meistriteostest ning ka kultuurist. Kreeka arhitektuuris oli tähtsaimaks ülesandeks ehitada templeid. Tavaline tempel oli ristkülikukujulise põhiplaaniga ja meenutas juba Tirynsist tuntud megaroni. Ehitusmaterjaliks olid esialgu puu ja savi, hiljem kivi, millest üks kaunemaid liike oli marmor. Kivide sidumisel kasutati mördi asemel metallist klambreid. Kreeka templiarhitektuur on hämmastavalt loogiline ja üksikasjalik
Vana-Kreeka ja Vana-Rooma arhitektuur ja skulptuur Referaat/essee Viljandi 2013 Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kunst on järelmaailmale avaldanud kindlasti väga suurt mõju. Vaatamata sellele, et Rooma oli väga edukas riik eriti sõjaliselt, võeti suuresti eeskuju kreeka kunstnikelt. Positiivne omadus on sellel siiski: paljud kreeka kunstiteoste originaalid on hävinud sõdade tõttu, ning just tänu roomlaste kopeerimisele ja kollektsioneerimisele saame aimu kreeka kunstnike meistriteostest ning ka kultuurist. Kreeka arhitektuuris oli tähtsaimaks ülesandeks ehitada templeid. Tavaline tempel oli ristkülikukujulise põhiplaaniga ja meenutas juba Tirynsist tuntud megaroni. Ehitusmaterjaliks olid esialgu puu ja savi, hiljem kivi, millest üks kaunemaid liike oli marmor. Kivide sidumisel kasutati mördi asemel metallist klambreid. Kreeka templiarhitektuur on hämmastavalt loogiline ja üksikasjalik
1990.a kerge vastandumine, kaasajal sünonüümid. Tänapäeval ei ole ka küsimust kultuuri vaimseks ja materiaalseks jagamine aktuaalne. Kaasaaj mõttes pole eristus vajalik, ainult konteksti ajaloo mõistmise jaoks. Ruth.-E. Mohrmann Münsteri ülikooli euroopa etnoloogia professor. Artiklid majapidamistarvete, elukeskkonna, söömise, joomine jne osas.. Tegev 60ndatest aastatest. Projekt:Westfaalia inimeste söögiharjumuste uurimine. VIDEOLOENGUS 19.sajandil keskenduti kollektsioneerimisele, uuriti rahvalugusid. Esemed, mida koguti esindasid kõiki sots.gruppe, kuid peamiselt olid need talupojakultuuri esindavad, mis tähendab teatud tüüpi esteetikat. Ülikoolis tegeletakse vaimse kultuuriga, muuseumis materiaalsega (saksamaal). Eestis see suund teistsugune, tegeletigi ainult materiaalse kultuuri teemaga. Skandinaavias oli vaimne ja materiaalse kult uurimine seotud tugevalt. 1970.a murrang. materiaalse ja vaimse kultuuri uuringute lähenemine. Kramer & Wiegelmann..