võimalikult sümmeetriliselt valmistatud. Vastastaktlülituse põhieelis tuleneb madalast lähte -tööpunktist ja väiksemast tarbitavast voolust. Seetõttu suureneb kasutegur 70%-ini. Peale selle on sama väljundvõimsuse korral võimalik kasutada väiksemavõimsuselisi transistore (tõsi neid läheb 2 tükki). Täiendavaks eeliseks on see, et võimenduselementide mittelineaarsuse toimel tekkivad teised harmoonilised, mis avalduvad kollektorvoolus, tekitavad väljundtrafos vastassuunalisi magnetvoogusid, mis kompenseerivad teineteist ja seetõttu kaob signaali teine harmooniline ja mittelineaarmoonutused on väiksemad. R1 + E1 VT1 R 2
E C B B C E C Täpsemalt, I = A · I , kus A on vooluülekandetegur ehk staatiline voolu-võimendustegur, C E A väärtus on vahemikus 0,92 ... 0,99. Kui rakendada emitteri ja baasi vahele lisaks alalispingele ka vahelduv-sisendpinge, siis tekitavad väikesed sisendpinge muutused küllalt suuri emittervoolu muutusi (avasuunareziim). Peaaegu samasuured voolumuutused tekivad ka kollektorvoolus. Kollektorringi vastusuunareziimist tingituna on selle ahela takistus suur ja võime sinna lülitada koormustakistuse, mis peaaegu ei mõjuta kollektorringi tööd. Kollektorringis oleval koormustakistil aga tekivad kollektorvoolu muutuste tulemusena pingemuutused ja järelikult võime takistilt saada võimendatud väljundpinge. Kirjeldatud protsessi illustreerivad joonisel 6.3 toodud graafikud . U J = I R » U = I r
korral läbib kollektorsiiret väga väike vastuvool. I E = IC + IB; IB « IC; IE IC Täpsemalt, IC = A · IE, kus A on vooluülekandetegur ehk staatiline voolu-võimendustegur, A väärtus on vahemikus 0,92 ... 0,99. Kui rakendada emitteri ja baasi vahele lisaks alalispingele ka vahelduv-sisendpinge, siis tekitavad väikesed sisendpinge muutused küllalt suuri emittervoolu muutusi (avasuunareziim). Peaaegu samasuured voolumuutused tekivad ka kollektorvoolus. Kollektorringi vastusuunareziimist tingituna on selle ahela takistus suur ja võime sinna lülitada koormustakistuse, mis peaaegu ei mõjuta kollektorringi tööd. Kollektorringis oleval koormustakistil aga tekivad kollektorvoolu muutuste tulemusena pingemuutused ja järelikult võime takistilt saada võimendatud väljundpinge. Kirjeldatud protsessi illustreerivad joonisel 6.3 toodud graafikud . UVÄLJ = I RL » Usis = IE rsis
türistorid, mis vajavad avanemiseks kindla parameetritega impulse. Rakenduselektroonika 29 Kui pingestada taoline lülitus, siis tekivad mõlemas transistoris kollektorvoolud ja kondensaatorid laetakse plussiga kollektorile, miinusega baasile. Kui transistori voolud oleksid rangelt konstantsed, siis jääks lülitus taolise olukorda lõpmata kauaks. Tegelikult tingituna laengu kandjate ebaühtlasest liikumisest on kollektorvoolus alati mingied kõikumisi, mida nim. ka omemüraks. Oletame, et omamürade toimel esimese transistori vool hetkeks suureneb. Voolu suurenemine aga vähendab kollektori pinget. Järelikult peab kondensaator C1 nüüd tühjenema. Tühjenemisvool kulgeb läbi VT1e, läbi toiteallika ja RB2e. Läbides takistust RB2 tekib seal pingelang, mille miinus on suunatud VT2 baasile st.VT2 baas muutub negatiivsemaks. Kui aga baasi pinge muutub negatiivsemaks, siis transistori vool väheneb
väiksem (tavaliselt 1... 8%): I E = I c + I B ; I B « Ic ; I E Ic Täpsemalt, IK = A · IE , kus A on vooluülekandetegur ehk staatiline voolu-võimendustegur, A väärtus on vahemikus 0,92 .. .0,99. Kui rakendada emitteri ja baasi vahele lisaks alalispingele ka vahelduv-sisendpinge, siis tekitavad väikesed sisendpinge muutused küllalt suuri emittervoolu muutusi (avasuunareziim). Peaaegu samasuured voolumuutused tekivad ka kollektorvoolus. Kollektorringi vastusuunareziimist tingituna on selle ahela takistus suur ja võime sinna lülitada koormustakistuse, mis peaaegu ei mõjuta kollektorringi tööd. Kollektorringis oleval koormustakistil aga tekivad kollektorvoolu muutuste tulemusena pingemuutused ja järelikult võime takistilt saada väljundpinge. Kirjeldatud protsessi illustreerivad joonisel 6.3 toodud graafikud. ELEKTROONIKAKOMPONEND1D lk.35 JOONIS 6.3.
annaabi.ee 
