Kondensaator Kondensaator on koostis osa, mis kogub endasse elektrienergiat ja tühjeneb siis lambi või takisti kaudu. Kondensaatori omadust koguda elektrienergiat, nimetatakse elektrimahtuvuseks. Mahtuvuse ühik on Farad F. Diood Diood on koostisosa, mis juhib elektrivoolu ainult ühes suunas. Vastupidises suunas diood elektrivoolu ei juhi. Transistor Transistor on koostis osa mille abil saab võimendada elektrisignaale. Kui transistori baasile anda väike voolutugevus, siis kollektorilt pääseb emitterile suur voolutugevus. Keemilised vooluallikad Keemiline vooluallikas elektrienergia allikas, mis muudab aktiivainete keemislise energia vahetult elektrienergiaks. Vooluallikaid liigitatakse Galvaanielemendid ühekordselt kasutatavad Akud korduv kasutatav Nimipinge uue elemendi klemmipinge teatud kindla koormusvoolu korral sisetakistus elemendi takistus, mida on avaldatud elemendi elektroodi ja elektrolüüt teda läbivale voolule. mahtuvus elektrihulk
Võimendusaste on signaaliallika ja koormusega sidestatud sidestus- kondensaatorite kaudu. Elektroonika alused. Teema 3 Pooljuhtseadised 11 6.2.3 ÜB-lülituses transistor ÜB- (ühise baasiga) lülitust iseloomustavad madal sisendtakistus ja suur väljundtakistus, väike vooluvõimendus (<1) ja suur pingevõimendus. Sisendsignaal antakse transistori baasile ja väljundsignaal võetakse transistori kollektorilt. Transistori baas peab võimendatava signaali jaoks olema maandatud (vahelduvsignaali jaoks teostub see läbi kondensaatori CB). Lülitus võimendatava signaali faasi ei pööra. ÜB-lülituses transistor on võimeline töötama kõrgematel sagedustel kui ÜE-lülituses transistor, mis transistoride kasutuselevõtu algusaegadel aastatel tingis ÜB-lülituse eelistatud kasutamise FM-raadiote ja telerite kõrgsageduslikes moodulites. Tabel 6.3
Faasipööraja skeem ja tööpõhimõte E t R k Saadakse 2 väljundpinget (UV1 ja UV2), R1 mis on sisendpingest US väiksemad ja kollektorilt saadav pinge on vastandfaasiline. Tööpunkt valida …… C S1 ….1/3 toitepingest. C S2 U V 2 Puudus:
küllastumist. Kahjuks kaasneb ka kõrgema tööpunktiga ka kõrgem voolu tarve. Küllalt levinud on otsese sidestusdioodide kasutamine. Dioodide kastamine otseses sidestuses põhineb dioodi tunnusjoone kujul, millest tulenevalt on dioodi alalispingeline pingelang 0,7 kuni 1V, vahelduvpingeline aga mitte rohkem kui 0,1V. Kasutades kahte dioodi (võib ka rohkem) vähendame nende abil eelmise astme kollektorilt tulevat pinget kuni 2V ja sellest võib piisata teise astme küllastuse vältimiseks. Samal ajal tekib küll mõningane signaali kadu, mis ei ületa 0,2V. Otsesidestus on ainsaks võimaluseks kui on vaja võimendada alalispinge signaale, sel juhul tuleb ära jätta ka sisendis ja väljundis olev sidestus kondensaator. 1.5. Lõppvõimendid Lõppvõimendi väljund ei ole ühendatud mitte järgmise astme sisendiga, vaid sinna ühendatakse koormustakisti, milleks on signaali tarbiv objekt
Tööreziimi annab parandada kui kasutada astmete vahel diood sidestust Joonis 2.4.1 täiendus Joonis 2.4.3 graafik Dioodide kui sidestus elementide kasutamis mõtte seisneb selles, et tingituna dioodi pärisuuna tunnusjoone kujust on tema alalisvoolu pingelang märksa suurem kui vahelduvoolu pingelang. Kui ühendada toodud viisil astmete vahel 2 dioodi siis on nende summaarne alalisvoolu pingelang umbes 1,5V, mille võrra väheneb kollektorilt baasile antav pinge. Samal ajal on seal vahelduvpingeline pingelang ehk signaali kadu mitte rohkem 0,1-0,2V. 2.5 Lõppvõimendid Lõppvõimendite ülesandeks on arendada koormusest maksimaalsest signaali sagedusliku võimsust. Elektrotehnika kursusest on teada, et tarbijal saab maksimaalsel võimsusel juhul kui generaatori sisetakistus on võrdne koormustakistusega. Joonis 2.5.1 Võimendi korral on generaatori sisetakistuseks võimendus astme väljund takistus
RE Uts RE RC VT UEB=U´sis +E Usis JOONIS 7.23. R2 R1 RE VT +E Usis E Vaadeldav tagasiside on seega negatiivne tagasiside, ta on järjestikune tagasiside, kuna tagasiside pinge on sisendsignaali suhtes järjestikku ja ta on voolu tagasiside, kuna tagasisidepinge on võrdeline väljundvooluga. 100 JOONIS 7.24. Paralleelse pingetagasiside saame, kui juhime astme väljundpinge, s.o. kollektorilt võetava pinge pingejaguri R , R kaudu tagasi transistori baasile (joon.7.24). Seejuures 1 2 tekkiv tagasiside on negatiivne tagasiside, sest võimendusaste pöörab signaali 180°. See tagasiside on paralleelne tagasiside, kuna sisendsignaali ja tagasiside on teineteise suhtes paralleelselt. Tagasiside tugevus sõltub vaadeldaval juhul takistuse R ja R suhtest. 1 2
VT U R sis 2 E JOONIS 7.24. Paralleelse pingetagasiside saame, kui juhime astme väljundpinge, s.o. kollektorilt võetava pinge pingejaguri R1, R2 kaudu tagasi transistori baasile (joon.7.24). Seejuures tekkiv tagasiside on negatiivne tagasiside, sest võimendusaste pöörab signaali 180°. See tagasiside on paralleelne tagasiside, kuna sisendsignaali ja tagasiside on teineteise suhtes paralleelselt. Tagasiside tugevus sõltub vaadeldaval juhul takistuse R1 ja R2 suhtest. Sageli haaratakse tagasisidega rohkem kui üks aste (joon.7.25).
annaabi.ee 
