165). Harry Triandise (1993,1995) käsitluses on individualism ja kollektivism kultuurisündroomid ehk keskse teema ümber organiseerunud ühiste uskumuste, hoiakute, normide ja väärtuste kogumid, mida jagavad mingis geograafilises piirkonnas elavad ja ühist keelt kõnelevad inimesed. Kui individualismi puhul on keskseks teemaks sõltumatu ja autonoomne indiviid, siis kollektivismi puhul on organiseerivaks teljeks grupp. Enamus kultuure sisaldab siiski nii individualistlikke kui kollektivistlikke elemente, mida erinevates olukordades vastavalt kas rohkem või vähem rõhutatakse. Individualistlikuks (või kollektivistlikuks ) nimetatakse tavaliselt seda kultuuri, mille liikmed rõhutavad just individualistlikke (või kollektivistlikke) elemente suurema osa ajast ja valdavas osas situatsioonidest. 1980-ndate aastate keskpaiku laienes individualismi ja kollektivismi uurimine kultuuritasandilt indiviiditasandile
See mudel on kollektivistlikele ja feminiinsetele kultuuridele sobilik, kuna võimaldab pikaajaliste suhete ja usalduse loomist. D Teadlikkuse mudel - põhineb tarbijate bränditeadlikkuse tõstmisel eristamaks antud brändi teistest omalaadsetest. Selles mudelis sisalduvad assotsiatsioonide loomine, metafoorid, huumor ja teised kaudse reklaami vormid. Sobib kultuuridesse, mis vajavad bränditeadlikkust kui ühte usalduse alustala nagu enamus kollektivistlikke kultuure (nt Hispaania). Kuna mudel ei sisalda veenmistaktikaid, siis võib ta olla suhteliselt ebaedukas maskuliinsetes ja individualistlikes kultuurides (nt Ameerika). D Meeldivuse mudel - põhineb hüpoteesil, et reklaami meeldivus viib ka brändi meeldivuseni. Nii töötab reklaam peamiselt kollektivistlikes keskkondades kus esineb nõrk ebaedu vältimise ilming. Meeldivuse mudel on enimlevinud Jaapani reklaaminduses, kus meeldivuse alusel
KOLLEKTIVISM-INDIVIDUALISM (G.HOFSTEDE´I JÄRGI). Psühholoogias kasutas individualismi mõistet esimesena Geert Hofstede, kes defineeris individualismi ja kollektivismi kui suhte üksikisikute ja gruppide vahel, kuhu need isikud kuuluvad. Tema arvates on ühiskond individualistlik siis, kui sidemed üksikisikute vahel on nõrgad ning igaüks hoolitseb enda ja oma lähemate perekonnaliikmete eest ise. Enamus kultuure sisaldab nii individualistlikke kui kollektivistlikke elemente, mida erinevates olukordades vastavalt kas rohkem või vähem rõhutatakse. 1980-ndate aastate keskpaiku laienes individualismi ja kollektivismi uurimine kultuuritasandilt indiviiditasandile. Eristamaks kultuuri- ja indiviiditasandite käsitlusi, pakkusid Triandis, Leung, Villareal ja Clark mõisteid idiotsentrism ja allotsentrism kui individualismi ja kollektivismi vasteid isiksuse tasandil. Allotsentrik on inimene, kes pöörab tähelepanu teistele inimestele. Idiotsentrikud
annaabi.ee 
