Roberts at al. (2008) järgi hariduslik sekkumine võib tõsta IQ-d u. 8 ühiku võrra - mis hiljem võib osutuda oluliseks selles, kuidas me edaspidi kasutame omandatud oskusi õppimisel ja tervise ning rõõmutunde saamiseks. Kultuurilised erinevused vaadetes intelligentsusele. Ühed seltskonnad lahendavad probleeme isiklikul tasemel (individualistid), teistes aga muretsetakse rohkem probleemidest, mis toovad sotsiaalset harmooniat (kollektivistid). Individualistidele faktide mäletamine ei ole oluline, nende seas on populaarne väga kiire õppimine enne eksamit, mis lõpuks ei jäta teadmisi pikemas perspektiivis. Kollektivistid aga peavad faktide mälu tähtsaks sügavama mõtlemisviisi ja intelligentsuse vaatenurgast. Teine näide erinevusest on vaikus. Mõnedes seltskondades peetakse seda intelligentsuse tunnuseks, kuid see kindlasti ei kehti Lääne- ja individualistlike seltskondade
Järjestus selle järgi, kui nauditavaks vaikust peetakse: 1. Hiina hiinlased 2. Hiinlastest ameeriklased 3. Valged ameeriklased. Hiinlastest ameeriklased selles mõttes konvergeerunud ameeriklaste suunas (Couplandi termin). Triandis: kõne, mida kasutatakse kuuluvuse ja enesekehtestuse eesmärkidel on seotud "'vastastikuse sõltuvuse ja seltskondlikkuse" faktoriga, mille väärtus kaldub olema kõrge paljudes modernsetes, individualistlikes kultuurides. /.../ Kollektivistid /.../ on sündinud teatavatesse gruppidesse ja on nendega enam-vähem lahutamatult seotud. Seega ei pea kollektivistid tegema erilisi pingutusi, et olla aktsepteeritud, samas kui individualistid peavad selle nimel tublisti vaeva nägema. Seepärast tuleb individualistidel rohkem rääkida, katsuda olukorda verbaalselt oma võimu alla saada, ning nad ei hinda vaikust". Vaikimine iseloomustab pigem põhjapoolseid rahvaid, sellega kaasnevad vaikuse vasted kehakeeles. Põhjused: suurem distants
Arvatav põhjendus on see, et inimese kasutamine katses, mis talle au ei toonud, oli vastuolus Ameerika elufilosoofiaga ja nägemusega inimesest. See oli liiga pikaajaline ja kangelaslikkust polnud ollagi. Ameerika teadus oli tol ajal väga projektipõhine: siin on probleem- leidke sellele lahendus. Jõudke ruttu Kuule! Vaevalt on juhus, et mõtte suletud süsteemidest pidi USAs maale tooma grupp alternatiivse elukäsitlusega kollektiviste. Kollektivistid külastasid 1980ndate keskel Moskvat ja kuulsid Venemaa kastetustest. Hiljem ostsid nad Arizonases, Tusconist põhja pool kõrves suure tüki maad. Grupp oli ühendanud oma jõud naftamiljardär Ed Bassiga ja rajas kolme aastaga 12 700 ruutmeetri suuruse Biosphere 2. See oli hiiglaslik klaaspüramiid, milles oli meri koos korallrahuga, soo, kosk, vihmamets, savann, kõrb, põllumajandus ja asustus. Idee oli sama
Tartu Ülikooli psühholoogia osakond, Maie Kreegipuu 2004 © LOENGUD KLIINILISEST PSÜHHOLOOGIAST I. SISSEJUHATUS Suurem osa psühholoogiast huvitub sellest, mis kõigil inimestel või vähemasti suurtel inimrühmadel (mehed-naised, kollektivistid-individualistid vms.) ühist on. Kliinilise psühholoogia huviobjektiks on aga indiviid või see, mis väga väikestel inimrühmadel (akuutsed skisofreeniahaiged, agorafoobikud vms.) ühist on. Seda võib sõnastada ka nii, et kliiniline psühholoogia tegeleb rohkem erinevuste kui ühisustega. Esimene küsimus on käsitletava üksikisiku erinevus teistest ehk normist. Erinevuse aste teistest on ühel suurem, teisel väiksem. Teatud astme juures tekib küsimus: kas see on veel normaalne
annaabi.ee 
