et inimesed ei hakkaks vastu NSV Liidu kskudele ja korraldustele 2. Inimesi kditati aastatel 1944-1954 ligikaudu 30000. 3. Metsavendi kiusati taga. 4. Lisandus vaimne vgivald, propagada. 5. l vastu 26. mrsti 1949. aastal kditati rongidega 20722 inimest, enamasti Prnu, Valga ja Viljandimaa maakondadest, kuna seal olid rikkamad alad. 6. 1959. aastal prdus peale Stalini surma ENSVsse tagasi ligikaudu 30000 kditatut ja arreteeritut. Majandus ja rahvastik : 1. Kollektiviseeimine ehk kolhoseerimine ehk kolhooside loomine maa piirkondadesse - 1) Maareform - enamus maad riigistati, koondati loomad ja tehnika kolhoosidesse hiskasutusse. 2) Kujutati ette, et inimesed on rahul ainult sellega, et tehakse hiselt td, aga saadakse vhe palka selle eest. 3) See kik tekitas inimestes pahameelt, kadus huvi t tegemise vastu. 4) Et inimesed ei hakkaks vastu ja hineksid kolhoosidega tuli neid hirmutada - mrtsikditamine, peale seda tusis kolhoosidesse linud
2. Inimesi küüditati aastatel 1944-1954 ligikaudu 30 000. 3. Metsavendi kiusati taga. 4. Lisandus vaimne vägivald, propagada. 5. Ööl vastu 26. märsti 1949. aastal küüditati rongidega 20 722 inimest, enamasti Pärnu, Valga ja Viljandimaa maakondadest, kuna seal olid rikkamad alad. 6. 1959. aastal pöördus peale Stalini surma ENSVsse tagasi ligikaudu 30 000 küüditatut ja arreteeritut. · Majandus ja rahvastik : 1. Kollektiviseeimine ehk kolhoseerimine ehk kolhooside loomine maa piirkondadesse - 1) Maareform - enamus maad riigistati, koondati loomad ja tehnika kolhoosidesse ühiskasutusse. 2) Kujutati ette, et inimesed on rahul ainult sellega, et tehakse ühiselt tööd, aga saadakse vähe palka selle eest. 3) See kõik tekitas inimestes pahameelt, kadus huvi töö tegemise vastu. 4) Et inimesed ei hakkaks vastu ja ühineksid kolhoosidega tuli neid hirmutada -
Natsionaliseeriti ka väikeettevõtteid ja elumaju. Seati sisse plaanimajandus. 4-5 aastaga pidi Eesti muutuma arenenud tööstusmaaks. Väliskaubandustehinguid võis sooritada majandusministeeriumi lubade alusel. Kehtestati Eestis NSV Liidu tollitariifid. 1.jaanuarist 1941. a. mindi täielikult üle Nõukogude rublale. Riiklikust maatagavarast eraldati maad sovhooside ja masinatraktorijaamade jaoks 28. Eesti majandus Teise maailmasõja järgsetel aastatel (industrialiseerimine ja kollektiviseeimine) Industrialiseerimine on rahva elatustaseme tõstmiseks vajalik, kuna tööstuses luuakse uusi väärtusi intensiivsemalt kui põllumajanduses. 1950. aastate algul andis tööstus üle 80% Eesti rahvamajanduse kogutoodangust. Tööstuses ei mõldud loodussäästlikkusele ega sellele, mis oleks majanduslikult otstarbekas. Aastatel 19461955 suurenes kergetööstuse, ehitusmaterjalitööstuse, masina- ja metallitööstuse, keemiatööstuse toodangu väljalase. 29