Riigikontrolli nimetatakse ka majanduskontrolli organiks riikliku järelevalve organiteks ehk korrakaitseorganiteks (PPA, MuPo) majandushaldusasutused kui korrakaitseorgani eriliik vastavalt majandustegevuse üldosa seadustikule sotsiaalhoolekandeorganiteks jne. Käesolevas õpiobjektis pöörame enam tähelepanu kolmele liigitusalusele: 1) haldusorganite liigid nende vormi järgi: asutusena tegutsevad haldusorganid -asutused koguna tegutsevad haldusorganid - kollektiivorganid isikuna tegutsevad haldusorganid - personaalorganid 2) riigi ja KOV haldusorganite liigid selle järgi, kas nende pädevuse põhisisuks on avaliku võimu teostamine või mitte: avaliku võimu pädevusega ametiasutused ATS-i järgi, sealh valitsusasutused VVS järgi ametiasutuste hallatavad asutused - valitsusasutuste hallatavad riigiasutused VVS järgi ja KOV üksuste ametiasutuste hallatavad asutused KOKS-i järgi
2. Õigusloome (Riigikogu, või delegeeritud õigusloome haldusorganite poolt) üldkohustuslikud reeglid. 3. Konkreetsete "asjade" lahendamine haldusorganite poolt (Haldusaktide andmine) 4. Kohtute poolt kohtuasjade lahendamine Avaliku halduse mõiste Haldus organisatsioonilise mõttes korraldus Haldus sisulise mõttes halduse teostamine Haldusorganid kõik täidesaatva riigivõimu struktuurid riigiasutused, - ametnikud ja kollektiivorganid, ka KOV asutused ja organid ja iseseisvad avalik-õiguslikud juriidilised isikud (TÜ) aga ka eraisikud (notar9 kui nad täidavad avalikke ülesandeid) Haldusõigus Haldusmenetlus on tegevus mis on seotud määruste, haldusaktide, halduslepingute ja toimingutega st üksikisikut puudutavad tegevusvormid. Haldusmenetluse reguleerimise eesmärk on kodanike kaitsmine riigi omavoli eest Haldusmenetlus ei asutusesisene asjaajamine Arhusi konventsiooniga seotud rakenduslikke probleeme
on pädevad avaliku võimu teostamisel andma haldusakte või rakendama muid avalik- õiguslikke üksikabinõusid. Eesti keeles ja ka õigusaktides on käibel nii termin asutus kui ka termin ametiasutus. A.T. Kliimann püüdis luua nimetatud terminite kasutamise teoreetilised alused. Ta liigitas asutused teo- ja ametiasutusteks ning andis nende alljärgneva käsitluse. Normatiivfunktsiooni teostavad kollektiivisikud on ametiasutused. Kõik ametiasutused on ühtlasi ka organid ja nimelt kollektiivorganid. Normivaba funktsiooni teostavaid kollektiivisikuid nimetatakse teoasutusteks. Arvestades keelelisi aspekte, samuti A.T. Kliimanni õigusteoreetilise süsteemi eripära, ei ole nimetatud juriidilist terminoloogiat võimalik üksüheselt õiguskäibesse üle võtta. Et siiski vahet teha asutuse kui iseseisva õigussubjekti ja asutuse kui organi vahel, tuleks viimast tähistada mõistega ametiasutus. See puudutab eelkõige riigi ja kohaliku omavalitsusüksuse avalikku võimu teostavaid organeid
on pädevad avaliku võimu teostamisel andma haldusakte või rakendama muid avalik- õiguslikke üksikabinõusid. Eesti keeles ja ka õigusaktides on käibel nii termin asutus kui ka termin ametiasutus. A.T. Kliimann püüdis luua nimetatud terminite kasutamise teoreetilised alused. Ta liigitas asutused teo- ja ametiasutusteks ning andis nende alljärgneva käsitluse. Normatiivfunktsiooni teostavad kollektiivisikud on ametiasutused. Kõik ametiasutused on ühtlasi ka organid ja nimelt kollektiivorganid. Normivaba funktsiooni teostavaid kollektiivisikuid nimetatakse teoasutusteks. Arvestades keelelisi aspekte, samuti A.T. Kliimanni õigusteoreetilise süsteemi eripära, ei ole nimetatud juriidilist terminoloogiat võimalik üksüheselt õiguskäibesse üle võtta. Et siiski vahet teha asutuse kui iseseisva õigussubjekti ja asutuse kui organi vahel, tuleks viimast tähistada mõistega ametiasutus. See puudutab eelkõige riigi ja kohaliku omavalitsusüksuse avalikku võimu teostavaid organeid