Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"kollegiumide" - 7 õppematerjali

Barokk kunstnikud
1
doc

Barokk kunstnikud

Vignola-Cesi kirik Roomas,barokkarhitektuuri eelkäia,kolmnurkne viil uhke kapiteel.Maderna Santa Susanna kirik Roomas.Bernini Rooma Peetri kiriku väljak ja kolonnaad,pronks tabunaakel Rooma Peetri kirikus,Taavet, Apollon ja Daphne.Ludavico paavst Urban8, Alexander7 hauamonumendid.Baranini San Carlo alle Quatto Fonatne kirik. Venemaa Trezzini Peeter Pauli katedraal,Kollegiumide hoone,Peetr1 suvemaja.Rastrelli Tsarskoje Selo,Cameroni galerii,talvepalee,Peterof, Smolnoi kristuse ülestõusmise kirik ja klooster. Itaalia:Carraci lihuniku pood,la scelta di ersole, neitsi maarja taevasse minemini.Caravaggio poiss puuviljakorviga,püha heronymos, kaardimängjad,püha peetruse ristilöömine, pauluse pöördumine.Gentilech-esimene naine juudit ja tema teenjanna,daami portree, veenuse ja cupido.Pozzo lafresca sant jgnazzio kirik roomas. Hispaania:El Greco maarja magdalena,st

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
48 allalaadimist
PEETER I REFORMID VENEMAAL
1
rtf

PEETER I REFORMID VENEMAAL

Palju vaeva nähti aabitsate ja õpikute väljaandmisel. * Esimeseks Venemaa alma materiks peetakse 1755.aastal asutatud Moskva ülikooli, millel oli kolm teaduskonda: filosoofia-,arsti-ja õigusteaduskond. * Riik jagati kubermangudeks ja kümneks kohturingkonnaks. PEETER I (1682-1725) ... reformis vene riigiasutuste süsteemi : 1) 1711. a. sai kõrgeimaks riigiasutuseks senat. 2) 1717.a. rajati kollegiumide süsteem. 3) 1722.a. kehtestati teenistusastmete tabel. * Peeter I - just see valitseja liitis Vene impeeriumiga Eesti alad. Peeter I ajal omandas absolutism väga eheda kuju. Valitseja seisundi sõnastas tsaar ise sõjaväemäärustikus : ,, Venemaa valitseja on isevalitsev monarh, kes ei pea kellelegi maailmas oma tegude üle vastust andma. " 1721. a. võttis Peeter I endale keisri tiitli, Venemaa oli aga siitpeale keisririik (impeerium).

Ajalugu → Ajalugu
77 allalaadimist
BAROKK
3
docx

BAROKK

Ahja mõisa peahoone (1740ndad) ­ hävis tulekahjus Õisu mõisa peahoone Maidla mõis Sagadi mõis (hilisbarokk) BAROKK VENEMAAL · 17. saj lõpul barokkstiili mõju · 1703.a asustatud Sankt-Peterburg · Domenico Trezzini (u. 1670-1734) · Francesco Bartolomeo Rastrelli (1700-1771) · Peeter I ­ kutsus Venemaale Itaalia meistreid aga saadab ka vene kunstnikke Itaaliasse õppima · Peeter-Pauli katedraal (Domenico Trezzini) ­u 1670-1734 · Kollegiumide hoone (tänapäeval Peterburi Ülikooli peahoone) · Venemaa barokk detailirohke, suursugune · Tsarskoje Selo, Katariina loss- Francesco Balotome Rastrelli · Talvepalee (Ermitaaz) · Peterhof (Petrodvorets), Suur palee (Balotolomeo Rastrelli) BAROKK HISPAANIAS Väga sügavausulise tähendusega. ­ usulised maalid, skulptuurid Kõige erilisemad olid puuskulptuurid

Kultuur-Kunst → Kunst
2 allalaadimist
Barokkarhitektuur Venemaal-Eestis
2
docx

Barokkarhitektuur Venemaal, Eestis.

Asuti selle ehitamisele ja Peeter I tahtis oma maad kiiresti euroopastada ning kutsus läänest Venemaale tööle spetsialiste, kunstnikke, arhitekte. Peeter I'le meeldis Hollandi elukultuur ja arhitektuur ning seetõttu eelistas hollandipärast barokilikku klassitsismi. · DOMENICO TREZZINI ­ tähtsaim arhitekt Peetri ajal. Sveitslane. Tema kavandatud on Peetri maja Suveaias , kõrge torniga Peeter-Pauli katerdaal ja nn kollegiumide hoone. · Kõige barokilikum ehitis oli itaalia arhitektide kavandatud Kunstikamber. · Eriti luksuslikud olid linnalähedased suveresidentsid. · Tsaarile ehitati Soome lahe lõunakaldale Peterhofi loss ja selle juurde kuuluv prantsuse stiilis park uhkete purskkaevudega, tsaari soosikule Mensikovile aga pisut lääne poole Oranienbaumi loss. · BARTOLOMMEO RASTRELLI ­ hilisbaroki arhitekt. Tema kavandatud paljudest

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
33 allalaadimist
Absolutism ja parlamentarism
4
doc

Absolutism ja parlamentarism

Pärast 1653a Maakogu enam kokku ei kutsutud.Nikoni kirikureform-põhiline osa puudutas jumalateenistuse korda: kuidas kummardada,risti ette lüüa,kuidas 3 korda halleluujat laulda. Peeter I ja tema reformid: Järgides Lääne-Euroopa eeskujusid reformis PeeterI (1682- 1725) otsustavalt Vene riigiasutuste süsteemi sooviga muuta see tegusamaks.Juba 17 saj lõpul kaotas Bojaaride Duuma oma tähtsuse. 1711 asutati kõrgeima riigiasutusena Senat. 1715 alustati uute keskasutuste- kollegiumide loomist. Aastaks 1717 oli rajatud juba kolleegiumide süsteem. Kohalikus halduses kehtestas Peeter I kubermangude süsteemi. Ta üritas lahutada kohtu ja administratiivvõimu. Maaa jaotati 10 kohturingkonnaks kus oli oma õuekohus millele omakorda allusid provintsi ja linnakohtud. Peeter I ajal omandas absolutism väga eheda kuju. paleepöörete ajajärk: Peeter I loodud absolutistlik valitsemisviis säilis ka ta järglaste ajal, kuid valitsejate seisundit ja tegevust mõjutasid

Ajalugu → Ajalugu
127 allalaadimist
Ajalugu 11 klass
5
doc

Ajalugu 11 klass

Hariduse poole pealt pakuti Ivanile, et vene noored läheksid õppima Rooma ladina keelt ja teadusi ning et nad ise õpetaksid teistele vene keelt, kuid Ivan keeldus öeldes, et need tooksid Venemaale naastes vabamõtlemist, korralagedust ja Lääne-Euroopa kombeid (ka rõivamoe). PEETER I: 1672-1725 (valitses 1682-1725) Peeter I kaotas 17.s. lõpul Bojaaride Duuma tähtsuse ja asutas 1711 kõrgeima riigiasutuse Senati. Alustati uute keskasutuste ­ kollegiumide loomist.Seda juhtis president, kelle abiliseks olid viitsepresident, nõunikud ja assessorid. Kohalikus halduses kehtestes Peeter I kubermangude süsteemi. Algul oli maa jaotatud kaheksaks kubermanguks, hiljem nende arv pidevalt kasvas. Peeter I ajal omandas absolutism väga eheda kuju. 1721 võttis Peeter endale keisri tiitli ja Venemaast sai keisririik. IMPEERIUM. Vene õigeusu kirikuga sattus suuri riiklikke ümberkorraldusi läbi viies konflikti ka Peeter I. Peeter I tahtis, et kõik

Ajalugu → Ajalugu
67 allalaadimist
Uusaeg
22
docx

Uusaeg

selle päritavus. Seadustik vormistas lõplikult pärisorjuse. Talupojad ja nende vallasvara muutusid mõisahärra omandiks. Sellega kaasnes ka sunnismaisus. Pärast 1653.a Maakogu enam kokku ei kutsutud. 12. Vene riik 18.sajandil. Reformid ja valgustatud absolutism Riigiasutuste reformid Peeter I (1682-1725) ajal Peeter I reformis riigiasutuste süsteemi. Juba 17.saj lõpul kaotas Bojaaride Duuma oma tähtsuse, kõrgeima riigiasutusena asutati Senat. Alustati uute keskasutuste ­ kollegiumide loomist. Kolleegiumi juhtis president. 21 Kohalikus halduses kehtestas kubermangude süsteemi. Algul 8, hiljem kasvas. Üritas lahutada kohtu- ja administratiivvõimu. Jaotati 10 kohturingkonnaks, kus oli oma õuekohus, millele omakorda allusid provintsi- ja linnakohtud. Absolutism omandas väga eheda kuju. Paleepöörete ajajärk Peeter I absolutistlik valitsemisviis säilis ka tema järglaste ajal, kuigi seda mõjutasid õukonnaringkonnad

Ajalugu → Ajalugu
84 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun