Ülalpidamist teenis ta anonüümse tõlketööga. Semperi õigused taastati 1950-ndate aastate keskel ja kirjanik jätkas oma loomingulist ja ühiskondlikku tegevust. Ta oli Eesti NSV Ülemnõukogu saadik, tegutses Välismaaga Sõpruse ja Kultuurisidemete Arendamise Eesti Ühingus, Vabariiklikus Rahukaitsekomitees, Lenini preemiate komitees, kuulus Eesti Nõukogude Entsüklopeedia peatoimetusse, osales mitmetes kultuurialastes kolleegiumides ja komisjonides, oli Kirjanike Liidu aseesimees ja juhatuse üks sekretäre. Semperit autasustati Lenini ordeniga, Eesti NSV rahvakirjaniku aunimetust kandis ta 1964. aastast. Johannes Semper suri 21. veebruaril 1970 Tallinnas. Ta on maetud Metsakalmistule. Semperi ilukirjanduslikus loomingus oli sõja ajal esikohal lüürika, mis algul ilmus rindeajalehtede ja lendlehtede veergudel. Ta seitsmes värsikogu ,, Ei Vaikida saa" on nii
ühendasid nend piirkondade mõisaomanikke. Liivimaa rüütelkond tekkis alles pärast seda, kui L-Eesti ja P-Läti olid läinud Rootsi võimu alla. Rüütelkondade liikmed käisid koos Maapäeval (igaüks enda Maapäeval, mitte kõik koos). Arutasid eeskätt kohalikku ellu puutuvaid probleeme, näiteks talupoegadega seotuid, mõisnike ja riigi vahelisi jne. Neid kutsuti kokku tavaliselt üle 3 aasta ja nende vahepeal toimusid Maanõunike Kolleegiumid. Eesti- ja liivimaa rüütelkondade kolleegiumides 12 liiget, Saaremaal vähem (olenevalt ajast 4- 6). Neid kolleegiume saab pidada antud piirkonna kõrgeimateks võimuinstitutsioonides, mis tegutsesid kuberneri eesistumisel. Maanõuniku amet oli eluaegne ja ainult siis kui ise tagasi astuti või ära surdi muudeti koosseisu. Kohtuvõim oli kahes kubermangus (Eestimaa ja Liivimaa) erinev. Kõige alama aste kohus oli EM adrakohtunikud (pidi jälitama põgenenud talupoegi ja nad tagasi tooma, karistasid
professorid akadeemiates, kõikide teaduskondade doktorid (tööl), mõlema riikliku arhiivi arhivarid, Senati tõlk ja prokollist, rentmeister mündikojas, residentslinna õuekohtu assessorid, sadamate tolliülemad. VIII kolleegiumiassessor, andis päriliku aadliseisuse: viitsekuberner (unterstatthalter), ökonoomiadirektor (ökonomiehalter), Regierungsrat kubermangus, Oberlandrichter residentsis, magistraadi president residentsis, ülemkomissarid kolleegiumides, oberproviantmeister residentsis, ülemmüntmeister, õuenõunik vojevood, metsade järelevaataja, oberbergmeister). Teenistusastmete tabel 1722 Maismaaväed Merevägi Tsiviilteenistus 1. Kindralfeldmarssal Kindraladmiral Kantsler 2. Ratsa-, jalaväekindral Admiral Tõeline salanõunik 3. Kindralleitnant Viitseadmiral kindralprokurör 4
annaabi.ee 
