Esimeses astmes on loodud eraldiseisvad halduskohtud. Halduskohtumenetluse seadustiku kohaselt on halduskohtuks eraldi moodustatud halduskohtud, samuti maa- ja linnakohtute juures tegutsevad halduskohtunikud. Esimeses astmes vaadatakse kaebus läbi ainuisikuliselt Apellatsioonikaebusi vaatab teise astme kohtuna läbi ringkonnakohus. Viimane jaguneb asjade liikide järgi kolleegiumideks. Seega teises astmes vaatab asju reeglina läbi ringkonnakohtu halduskohtukolleegium. Kolmanda astme ehk kassatsioonikohtuks on Riigikohtu halduskohtukolleegium. HALDUSKOHTU PÄDEVUSSE KUULUVAD: kõik halduse üksikaktid alates Vabariigi Presidendist ja Vabariigi Valitsusest ning lõpetatdes konkreetse ametnikuga, kellel on üksikakti andmise õigus. Halduskohus kontrollib ka kõigi iseseisvate
Raad on eelkõige seotud suurgildiga (taimelava, kust raad oma uued liikmed sai, v.a juristid). Raehärra amet oli eluaegne. Raekojast sai välja ainult jalad ees. Suurtes linnades ei tekkinud probleeme, väiksemates linnades on rae valimine keerulisem, ei taheta ametisse astuda. Väiksemates linnades oli üks probleem veel raekoosseisus ei tohtinud olla lähisugulasi, kui väiksemates linnades ei olnud seda põhimõtet alati võimalik järgida. Raad oli jaotatud sektoritesse, mida nimetati kolleegiumideks (mis tegelesid erinevate valdkondade probleemidega nt vaeste hoolekanne, kirikuasjad jne). Kuna kolleegiumide töö oli väga mahukas, siis kopteeritakse lisaliikmeid suurgildist. Vähemtähtsate asjade puhul võidi kaasata ka väikegildi tähtsamaid tegelasi. Linnaelu fn-desse jaotamine oli täiesti tavapärane. Keskseks küsimuseks oli tuleohutus. Suurgild on olnud keskseks. Tihtilugu mitmeid kompetentsivaidlusi. Tihti tekkis
omavalitsustele, kohtutele, ametiisikutele ning juriidilistele ja üksikisikutele; 2) Halduskohtu organisatsioon on kolmeastmeline. Esimeses astmes on loodud eraldiseisvad halduskohtud. Halduskohtumenetluse seadustiku kohaselt on halduskohtuks eraldi moodustatud halduskohtud, samuti maa- ja linnakohtute juures tegutsevad halduskohtunikud. Apellatsioonikaebusi vaatab teise astme kohtuna läbi ringkonnakohus. Viimane jaguneb asjade liikide järgi kolleegiumideks (juhul, kui ringkonnakohtus ei moodustata halduskolleegiumi, võidakse tsiviilkohtukolleegiumile panna halduskohtu lahendite peale esitatud apellatsioonkaebuste läbivaatamine). Seega teises astmes vaatab asju reeglina läbi ringkonnakohtu halduskohtukolleegium. Kolmanda astme ehk kassatsioonikohtuks on Riigikohtu halduskohtukolleegium. Halduskohtu pädevusse kuuluvad kõik halduse üksikaktid alates Vabariigi Presidendist ja
omavalitsustele, kohtutele, ametiisikutele ning juriidilistele ja üksikisikutele; 2) Halduskohtu organisatsioon on kolmeastmeline. Esimeses astmes on loodud eraldiseisvad halduskohtud. Halduskohtumenetluse seadustiku kohaselt on halduskohtuks eraldi moodustatud halduskohtud, samuti maa- ja linnakohtute juures tegutsevad halduskohtunikud. Apellatsioonikaebusi vaatab teise astme kohtuna läbi ringkonnakohus. Viimane jaguneb asjade liikide järgi kolleegiumideks (juhul, kui ringkonnakohtus ei moodustata halduskolleegiumi, võidakse tsiviilkohtukolleegiumile panna halduskohtu lahendite peale esitatud apellatsioonkaebuste läbivaatamine). Seega teises astmes vaatab asju reeglina läbi ringkonnakohtu halduskohtukolleegium. Kolmanda astme ehk kassatsioonikohtuks on Riigikohtu halduskohtukolleegium. Halduskohtu pädevusse kuuluvad kõik halduse üksikaktid alates Vabariigi Presidendist ja
annaabi.ee 
