demarkatsioonpõletik- põletikuline ääris demolisatsioon- fagotsüüdid organiseermine, hüalinioos, tsüsti teke (märja puhul) Infarkti lõpe sõltub: · infarkti tekkekiirusest · abi saamisest (nt trombi kirurgiline eemaldamine, trombolüütiline ravi) · ravist · infarkti suurusest (kas makro- või mikroinfarkt) · asukohast (kas elutähtis oragan, kas hapnikuvaeguse suhtes tundlik piirkond, kas antud piirkonnas kollateraale tekib) · inimese terviseseisundist ja eriti arterite seisundist enne infarkti · inimese eluviisist jms. Infarkti lõpe võib olla : -mikroinfarkti korral restitutsioon (elundi ennistumine - armi või tsüsti teke (organiseerumine, sidekoestumine) - mõne piirkonna infarkt viib organismi surmale näit. südame kontraktsioonivõime langusest kardiaalne puudulikkus, müomalaatsia tõttu südamelihase ruptuur ehk rebend
Esimene neuroni keha ‒ kraniaalnärvi tundeganglion Teise neuroni keha ‒ kraniaalnärvi tuumad Tractus reticulocerebellaris ‒ formatio reticularis´elt. Tractus vestibulocerebellaris, lõpeb flocculus´es ja nodulus´es. FORMATIO RETICULARIS – RETIKULAARFORMATSIOON Neuronite võrgustik vaheajust ja keskaju tegmentum´ist kuni piklikajuni, omavad ülenevaid ja alanevaid aksone. Saavad kollateraale kõikidelt sensoorsetelt ja motoorsetelt traktidelt. Formatio reticularis mõjustab kõiki eluliselt tähtsaid keskusi – hingamis‐, kardiovaskulaarset – südame rütmi, veresoonte valendikku. Reguleerib käitumuslikke väljundeid – une‐ärkveloleku tsükklit, väsimust, ärevust, emotsioone, motivatsiooni. Ülenevad ühendused mõjutavad aju kui aktiveeriv
Keha veenide summaarne valendik ületab tunduvalt arterite summaarse valendiku, kuid on kapillaaride koguvalendikust väiksem. Keha iga piirkond või elund saab tavaliselt verd mitmelt veresoonelt. Kõige suurema läbimõõduga soon on peaveresoon, väiksemad on lisa- ehk kõrvalveresooned, kollateraalid. Paljud arterid on omavahel ühenduses ühendavate veresoonte anastomooside varal. Anastomoosid on olemas ka veenide vahel. Verevoolu lakkamisel ühes veresoones suureneb verevool mööda kollateraale ja anastomoose. Lisaks olemasolevatele võivad areneda uued kollateraalid ja anastomoosid. See taastab elundi või kehaosa normaalse vereringe. Süda. Süda on koonusekujuline õõnes lihaseline elund, mis asub eesmises keskseinandis, suuremalt jaolt rinnaõõne vasakpoolses osas. Inimese süda on tema rusika suurune ja kaalub umbes 300 g. Südamel eristatakse laia osa põhimikku, kitsenenud osa tippu ja kolm pinda eesmist, tagumist ja alumist
annaabi.ee 
