Krabiämblikeks kutsutakse neid, sest nende esimesed kaks paari jalgu hoiavad kaugemale kui järgmised ja annavad neile ka krabilaadse välimuse. Mõnel pool on nad tuntud ka kui lilleämblikud, kuna neid leiab peamiselt lilledelt oma saaki varitsemas. Sugukonna emane isend on üldiselt suurem kui isane ning krabiämbliklaste pikkus kõigub 2,5 mm-st kuni 1cm-ni. Isendite värvus on väga kõikuv – võib kohata päris heledaid, valkjas- või kollakasrohelisi (nt Misumena) kui ka tumedaid – hallikas – kuni punakaspruune (Xysticus) isendeid. Emasloomad on harilikult heledama värvusega. Emased krabiämblikud peavad munade kasvatamiseks sööma päris palju. Isased söövad aga märgatavalt vähem ja rändavad ringi. Sellest ilmselt ka põhjus, miks emased on suuremad kui isased. Pärast paaritumist koob emane munade ümber võrguniitidest koti ning jääb mune valvama, kuid sureb enne kui pojad munadest kooruvad
ei söö. taim on veidi mürgine ja võib loomadel suuremas koguses sööduna tekitada seedehäireid. Kuivades need mürgid enamuses lagunevad ja ka loomad võtavad kamarast suhu, kuid ega ta siiski suurem asi toit ole. kamarast kui umbrohust pole kuigi keeruline vabaneda. Selleks tuleb vaid hoolas olla ja enne tema seemnete valmimist taimed maha niita.taime vars on rohkelt harunenud ja kogu taim on veidi punakas. Vaid harva leidub kuivemates kohtades kollakasrohelisi kamarasetaimi. Eriti tumepunased on kamarase ülemised lehed, milledest muide osa kuuluvad õite juurte. Ka õied ise on tumepunased. Samuti võib koheselt märgata taime korrapärasust: kamarase õied on pikkades ühekülgsetes kobarates ja lehed asetsevad varrel vastamisi. Aas-rebasesaba · Rebasesaba kasvab looduslikes kasvukohtades, kasvatatakse ka kultuurpõldudel.Aas- rebasesaba eelistab niiskemaid niitusid. Kuid peale niiskuse vajab see taim veel head mulda,
olemuselt sobima kindlameelsetele ja tugeva realiteeditundega inimestele. Interjööris on roheline küllalt aktsepteeritud värv, seda nii tekstiilidel kui seinapindadel. Alati on seda võimalik lisada ka toalillede näol. Päevavalguses on silma erisusvõime kõige suurem just roheliste toonide piirkonnas. Erinevalt külmadest sinistest toonidest grupeeruvad rohelised lisaks hele/tumedale ja särav/tuhmile ka soe/külmaks. Kollakasrohelisi tunnetatakse enam soojadena, sinakasrohelisi külmadena. (9) Keskmine roheline mõjub rahulikult ja neutraalselt, ta rahustab, kuid mitte nii tugevalt, kui sinine. Laes mõjub roheline kaitsev-katvalt, võib aga põhjustada näole ebameeldivaid reflekse. Seintel tunnetatakse seda värvi piiritlevana, kindlust andva ja rahustavana. Põrandal on roheline teatud küllastusastmeni loomulik, pehme, astumiseks sõbralik, vaibana vetruvalt kandev. (9)
olemuselt sobima kindlameelsetele ja tugeva realiteeditundega inimestele. Interjööris on roheline küllalt aktsepteeritud värv, seda nii tekstiilidel kui seinapindadel. Alati on seda võimalik lisada ka toalillede näol. Päevavalguses on silma erisusvõime kõige suurem just roheliste toonide piirkonnas. Erinevalt külmadest sinistest toonidest grupeeruvad rohelised lisaks hele/tumedale ja särav/tuhmile ka soe/külmaks. Kollakasrohelisi tunnetatakse enam soojadena, sinakasrohelisi külmadena. (9) Keskmine roheline mõjub rahulikult ja neutraalselt, ta rahustab, kuid mitte nii tugevalt, kui sinine. Laes mõjub roheline kaitsev-katvalt, võib aga põhjustada näole ebameeldivaid reflekse. Seintel tunnetatakse seda värvi piiritlevana, kindlust andva ja rahustavana. Põrandal on roheline teatud küllastusastmeni loomulik, pehme, astumiseks sõbralik, vaibana vetruvalt kandev. (9)