• Haigus vältab keskmiselt kuni 4 nädalat. • Esimesteks tunnusteks on loidus, isutus ja munatoodangu vähenemine. Eristatakse: 1) naha- (kuiv) 2) difteriitset- (märg) 3) sega- 4) katarraalset vormi Kliinilised tunnused Nahavorm: •Algab väikeste valgete kolletena, mis arenevad käsnataolisteks sõlmekesteks. Lõpuks kukuvad sõlmed maha ning moodustuvad kärnad. •Sulgedeta alal, harjal, lokutil ja jalgadel tekivad kollakad laigud, mis kattuvad kollakashallide või pruunide korpadega. •Paranemisel tekivad armid. Kliinilised tunnused Nahavorm Kliinilised tunnused Nahavorm Kliinilised tunnused Difteriitne vorm: • Tabanduvad ülemiste hingamisteede ja suu limaskest, söögitoru või trahhea. • Moodustub kollakas difteriitne katt. • Haavandid silmas ja ninaõõnes • Düspnoe, nõrevoolus ninast • Tekivad hingamishäired. • Söödavõtt raskendatud Kliinilised tunnused
seitsme musta tähniga peamiselt taimedel pikkus 5,5-8 mm Viistäpp-lepatriinu keha ümar, külgvaates kumer tundlad ja jalad lühikesed kattetiivad punakad, viie musta tähniga pikkus 3-5 mm Kroontriinu keha ümar, külgvaates kumer tundlad ja jalad lühikesed eesselja eesosa hele kattetiivad kollased, kokku 11 suure musta laiguga pikkus 4,5-5,5 mm Ohakasikk keha piklik tundlad pikad kattetiivad tumedad, tihedalt kollakashallide täppidega eesselg keskel valkja pikitriibuga tundlad hallide ja mustade sõõridega pikkus 13-16 mm Tuisusikk pikkad saledate jalgadega keha tagaosas kitsenev kollased kattetiivad nelja musta laiguga jalad mustad pikkus 11-20 mm sageli õitel Suur-õiesikk isaste kattetiivad kollakaspruunid emastel kattetiivad ja eesselg punakad sääred ja käpad kollakaspruunid pikkus 11-18 mm sageli õitel Ogaujur eesselja ja
Pealt on emaste tiivad vaid õrnade mustade joontega Isane suudab puhkeasendis olles peita oma oranzid esitiivad valgete tagatiibade taha. Tiibade alaküljed on roheliste ja valgete laikudega ning pakuvad suurepärast maskeeringut, kui liblikas istub sellise lille nagu mets-harakputke või salukõdriku õiel. Sealjuures tiibade roheline värv, kui lähedalt vaadata, koosneb kollasest ja mustast värvist. Tundlad on hallid valge otsaga. Isasliblikal on pea ja rind kaetud kollakashallide karvakestega, emasliblikal on karvad tumehallid. Areng Koiduliblika valmikud toituvad paju ja mitmesuguste lillede õitel. Sügisel nad surevad ära, talvitub üksnes nukk. Emane muneb munad ükshaaval mõne ristõielise taime, näiteks aas-jürilille või salukõdriku õiele. Ta valib neid õisi, mis sisaldavad glükosinolaate. Emaseid köidavad suured õied, nagu näiteks hariliku öölille omad, isegi kui seal on röövikule vähe süüa. Koiduliblika viljakus ei ole nii suur kui
[9] Sordid: · 'Globosa' - vili peaaegu kerajas; · 'Sphaerocarpa' - viljad munajas-ümarad: · 'Viridifolia' - punaste võrsetega püstine põõsas; lehed elliptilised kuni äraspidimunajad, ümara tipu ja alusega, 1,5-3 cm pikad, pealt erkrohelised, alt heledamad ja lühidalt karekarvased; õied paksud, kuni 1 cm pikad. [9] 2.3.2. Tatari kuslapuu Tatari kuslapuu (Lonicera tatarica) on püstine, tihedate võrsetega e kuni 3 (4) m kõrgune kollakashallide okstega kõrgem põõsas või harva ka madalam puuke. Looduslikult kasvab metsaservades ja hõredamas alusmetsarindes Kagu-Euroopast üle Lääne-Siberi kuni Ida-Siberini, ulatudes ka Kesk-Aasiasse. Eluiga 60-80 aastat. [9] Võrsed ja oksad on kollakashallid, siledad, nõrgalt läikivad, seest õõnsad, vanemad oksad kestendavad pikkade ribadena. Pungad on munajaskoonilised, pruunikad, 0,2-0,6 cm pikad ja
Hea meetaim, andes kuni 25 kg mett hektarile. Juurestik maapinnalähedane, kuid tihedate narmasjuurtega. Annab hõlpsasti juurevõsu. Puit nagu öeldud tugev, lülipuiduline, kollakaspruun, tihe ja kõva, valmistatakse väikseid tarbeesemeid, rehapulki, puitvarnasid, jalutuskeppe jne. Vilju on kasutatud rahvameditsiinis kõhuhädade puhul lahtistina. Tatari kuslapuu (Lonicera tatarica L.) [tatárika] Püstine, tihedavõrseline kuni 3 (4) m kõrgune kollakashallide okstega kõrgem põõsas või harva ka madalam puuke kasvab looduslikult metsaservades ja hõredamas alusmetsarindes Kagu-Euroopast üle Lääne-Siberi kuni Ida-Siberini, ulatudes ka Kesk-Aasiasse. Eluiga 60....80 aastat. Võrsed: hallikaspruunid, seest õõnsad, paljad, pungad koonilised, seriaalsed. Lehed: piklikmunajad kuni lantsetjad, 3...6 x 1,5...3 cm, lehealus sirge kuni veidi südajas, pealt tumerohelised, alt heledamad, mõlemalt küljelt paljad, leheroots kuni 0,5 cm pikk.
Hea meetaim, andes kuni 25 kg mett hektarile. Juurestik maapinnalähedane, kuid tihedate narmasjuurtega. Annab hõlpsasti juurevõsu. Puit nagu öeldud tugev, lülipuiduline, kollakaspruun, tihe ja kõva, valmistatakse väikseid tarbeesemeid, rehapulki, puitvarnasid, jalutuskeppe jne. Vilju on kasutatud rahvameditsiinis kõhuhädade puhul lahtistina. Sordid:'Compacta'; 'Hedge King' Tatari kuslapuu (Lonicera tatarica L.) Püstine, tihedavõrseline kuni 3 (4) m kõrgune kollakashallide okstega kõrgem põõsas või harva ka madalam puuke kasvab looduslikult metsaservades ja hõredamas alusmetsarindes Kagu-Euroopast üle Lääne-Siberi kuni Ida- Siberini, ulatudes ka Kesk-Aasiasse. Eluiga 60....80 aastat. Tsoon IV. 1752. Tunnused: Võrsed: hallikaspruunid, seest õõnsad, paljad, pungad koonilised, seriaalsed. Lehed: piklikmunajad kuni lantsetjad, 3...6 x 1,5...3 cm, lehealus sirge kuni veidi
annaabi.ee 
