Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"kolku" - 3 õppematerjali

Päev kiviajas
2
docx

Päev kiviajas

Päev kiviajas (Kunda kultuur) Ärkasin hommikul juba siis, kui päike hakkas alles horisondil kumama. Äratasin ka oma sõbra Kolku üles ning me sõime koos eilsest järele jäänud põdraliha ära. Seejärel haarasime oma odad ja väljusime oma onnist. Tee peal kohtasime veel paari teist külaelanikku kes valmistusid jahile minekuks. Ootasime nad ära ja suundusime siis neljakesi koos puude poole. Mõne aja pärast jõudsimegi metsa, mis juba varasele hommikutunnile vaatamata rõkkas linnulaulust. Tükk aega puude keskel olles ei märganud me ühtegi looma ja korjasime ainult natukene juurikaid vöö vahele

Ajalugu → Ajalugu
2 allalaadimist
Vesi-Toomas Raudam
6
pdf

"Vesi" Toomas Raudam

kaugele elfe, nii et keha pídí nagu noori otsa seotud kivi paratamatult jargnema.Kupli alt valjuv heli Dli terav ja tugev.SeeDli Helmi helin, hoopis erlnev teise koolitadi omast. Helmi olihelistamise jaoks justkui lo:odud: ta hiiples piki koridore nagu lind mooda oksa, vaid vaevu suutsid tuhvlites jalgade tatsuvad sammud leda kaaksuva poranda kiiljes kinni hoida. Trepist alla minnes katkes heli nagu loigatult, kuid algas uuesti allkor- rusel, kus olid algklassid. Kella helinast sai kolku panna sonu. Uks neist Dli BARRAKUUDA; maletan ka teisi, kuid siinse looga tundub haakuvat . - Teine auhind 2005. aasta novellivoistlusel. 1S37 TOOMA8 RAUOAM just see. Entsiiklopeediast loeme (ka Passi-poiss luges teatmeteoseid): "Troopilises ookeanivees elav 2-3 m pikkune hiid-noolhaug ehk barra- kuuda (5. barracuda)voib ohustada ujuvaid inimesi."

Kirjandus → Kirjandus
6 allalaadimist
Eesti keele sõnavara ja keelekontaktid
28
docx

Eesti keele sõnavara ja keelekontaktid

Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüved on nt ammuma, jorisema, kahisema, kiljuma, nihkuma, paiskama, vabisema. Häälikuliselt ajendatud tüvesid on ka vanemates sõnavarakihtides. Kaugemate sugulaskeelte vastete puhul tuleb aga enamasti arvesse rööpse kujunemise võimalus. Omatüvede hulka võib tinglikult lugeda ka need laenuetümoloogiata tüved, millel on vasteid ainult läänemeresoome keelte lõunarühma kuuluvates keeltes (liivi, vadja), nt abu, jõrm, kasi-(ma), kolku-(ma), niiske, või mis esinevad ainult eesti keeles, nt kaan, noomima, võldas. Suure tõenäosusega on need tüved laenatud mõnest seni teadmata allikast või on tegemist mõne tuntud etümoloogiaga tüve seni kindlaks tegemata variandiga. * indoeuroopa ja indoiraani laenud - Vanima laenukihi moodustavad indoeuroopa laenud. Need on laenatud ajal, mil tõenäoliselt ei olnud veel üksteisest eraldunud ei indoeuroopa keelkonna harud ega ka uurali keelkonna harud. Indoeuroopa

Eesti keel → Eesti keele sõnavara ja...
57 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun