Keskmise raskusega kuulmiskahjustus kahjustus, mille puhul kõne- ja keele spontaanne arenemine on pidurdunud, aga ei puudu. Raske kuulmispuue ja kurtus kõne- ja keele spontaanne arenemine on tugevasti pidurdunud või hoopis puudub. Kuulmiskahjustuste põhjused lastel: 1. Pärilikkus 2. Üsasisesed nakkushaigused 3. Sünniaegsed ja sünnijärgsed kahjustavad tegurid 4. Nakkushaigused 5. Ototoksilised ained 6. Koljutrauma 7. Keskkõrvapõletik On olemas abivahendeid, millega on võimalik aidata kuulmislangusega last. Tänapäevased tehnilised abivahendid võimaldavad kurtidele lastele kuulmiskogemuse, aga digitaalsed kuuldeaparaadid ja sisekõrva implantaadid on ikkagi kõigest masinad. Nad annavad võimaluse õppida kuulama ja rääkima, kuid ei suuda asendada inimkõrva. Kuuldeaparaadid võimendavad helisid. Tavaliselt kantakse kuuldeaparaati kõrva taga
sisekõrvast, kuulmisnärvi kahjutusest, kesknärvisüsteemi kahjustusest (Tikk, 2003). Laste peamisteks kuulmislanguse põhjusteks on Eesti Kuulmispuuetega Laste Vanemate Liidu (2007) andmeil järgnevad tegurid: pärilikkus, üsasisesed nakkushaigused (nt: punetised, toksoplasma), sünniaegsed ja sünnijärgsed kahjustavad tegurid (nt: väike sünnimass, Rhesus-konflikt), nakkushaigused (nt: meningiit, mumps, punetised), koljutrauma, keskkõrvapõletik. Kuulmislangus on lisaks meditsiinilisele probleemile ka sotsiaalne probleem, kuna see takistab suhtlemist. Mida suurem on kuulmislangus, seda raskem on inimesel suhelda rohkem kui ühe inimesega korraga. Kuulmislanguse tekkel võib olla palju põhjusi. Lastel on peamiseks kuulmislanguse põhjuseks pärilikkus ning erinevad haigused. Kokkuvõttes võib öelda, et keskmiselt esineb kuulmislangust kümnest inimesest ühel. Kuulmislanguse mõju lapse arengule
Meditsiinis võetakse liivorianalüüse diagnoosimiseks ja terapeutiliseks otstarbeks. Enamasti toimub see 3. ja 4. või 4. ja 5. nimmelüli vahelt. Samuti on võimalikud suboktsipitaalpunktsioonid kuklaluu tagant või ajuvatsakestest, kuid neid tehakse pigem terapeutilisel eesmärgil (vatsakese drenaažiks). NB! Liikvori väljapääsu raske ajutrauma korral võib diagnoosida väljuva vere lahjenemise kaudu (→ osa „Aju ja koljutrauma“). Lumbaalne – nimmega seotud Suboktsipitaalne – kuklaalune Joonis 3.10. Peaaju struktuurid Suuraju (telencephalon) Suuraju on peaaju suurim osa, mis moodustab 70% peaaju mahust. See jaguneb paremaks ja vasakuks poolkeraks, mis on omavahel närvidega ühendatud. Kogu suuraju on kaetud u 3 mm 40 paksuse suurajukoorega. See koor on kaetud paljude kurdudega, mis suurendab aju välispinda.
annaabi.ee 
