* madala veega basseini sukeldumisel löök vastu põhja; * kukkumine hobuselt või mootorrattalt; * ragbit mängides palli ümber rüselemine; * mootorsõiduki järsk pidurdus; * raske eseme kukkumine risti seljale; * pea või näo vigastus (Esmaabi käsiraamat 2004: 165). 2.4. Peatrauma Kõik peatraumad võivad olla tõsised ja vajavad õiget hindamist, sest võivad põhjustada teadvushäireid. Vigastuse korral võib esineda ajukoe või koljusiseste veresoonte kahjustus või koljumurd (Esmaabi käsiraamat 2004: 179). Peatrauma esinemissagedus on 260-450/100 000 inimese kohta aastas, millest 70% moodustavad mehed. Peatraumad on sagedased ka -lastel. Suurem osa traumasid tekib suhteliselt väikese jõu mõjul komistamisel, madalalt kukkudes, teistega kokkupõrkamisel. Ägedaid koljusiseseid tüsistusi (verejooksud, verevalumid jm) tekib 1-3% kerge peatraumaga inimestest. Peatraumasid jaotatakse:
Ohjeldamatuȱümbrusȱ Valulikudȱprotseduuridȱ Motoorikaprobleemidȱ Enneaegsusȱ 3. klass: neurokäitumuslik stress 389 Vähenenud koljusisene adaptatsioonivõime (00049) (1994) 9. valdkond: toimetulek/pingetaluvus 3. klass: neurokäitumuslik stress Definitsioon Koljusisese vedeliku dünaamilised mehhanismid, mis tavaliselt tasakaalusta- vad koljusiseste komponentide mahu suurenemist, on häiritud ja põhjustavad koljusisese rõhu korduvat ülemäärast tõusu nii kahjulikele kui ka kahjututele ärritajatele reageerimisel. Määravad tunnused Koljusiseseȱ(intrakraniaalse)ȱrõhuȱ ükskõikȱmilliseȱvälisärritajaȱ algnäitajaȱonȱ10ȱmmHgȱvõiȱkõrgemȱ tagajärjelȱ Koljusiseseȱrõhuȱülemääraneȱtõusȱ VoolurõhuȱreaktsiooniȱtestiȱkõikuȬ
Erinevates kohtades asuvad valuretseptorid aktiveeruvad ja peavalu teade edastatakse ajju. Põhjustajaid on erinevaid ning need ulatuvad kroonilistest lülisambahaigustest kuni psüühikahäireteni välja. Tüüpiline näide seda liiki peavalust on pingepeavalu. Kuigi aju ise valu ei tunne, võivad koljusisesed muutused, näiteks rõhu suurenemine kasvaja tagajärjel või ka ajuverejooksu tõttu, erinevate struktuuride kaudu endast ajule valuna märku anda. Veel üks valu tekkepõhjusi on koljusiseste või -väliste veresoonte laienemine või kontraktsioon, kus peavalu tekitavad veresoonte seintes olevad retseptorid. Sel juhul on valu sageli ühepoolne ja pulseeriv, näiteks võib tuua tüüpilise migreeni. Edasi võib tugeva peavalu põhjustada aju pehmekelme ärritus kas siis põletikuliste protsesside või seal tekkinud verejooksu tõttu. Üks sellega kaasnevatest tüüpilistest nähtustest on reflektoorne kuklapiirkonna lihaste pingestatus.
annaabi.ee 
