* madala veega basseini sukeldumisel löök vastu põhja; * kukkumine hobuselt või mootorrattalt; * ragbit mängides palli ümber rüselemine; * mootorsõiduki järsk pidurdus; * raske eseme kukkumine risti seljale; * pea või näo vigastus (Esmaabi käsiraamat 2004: 165). 2.4. Peatrauma Kõik peatraumad võivad olla tõsised ja vajavad õiget hindamist, sest võivad põhjustada teadvushäireid. Vigastuse korral võib esineda ajukoe või koljusiseste veresoonte kahjustus või koljumurd (Esmaabi käsiraamat 2004: 179). Peatrauma esinemissagedus on 260-450/100 000 inimese kohta aastas, millest 70% moodustavad mehed. Peatraumad on sagedased ka -lastel. Suurem osa traumasid tekib suhteliselt väikese jõu mõjul komistamisel, madalalt kukkudes, teistega kokkupõrkamisel. Ägedaid koljusiseseid tüsistusi (verejooksud, verevalumid jm) tekib 1-3% kerge peatraumaga inimestest. Peatraumasid jaotatakse:
kõvakelmealuseid verevalumeid, verejookse ning närviühenduste kahjustusi. On ka teisi kahjustusi, mis on tingitud aju hapnikupuudusest ja ainevahetuse häiretest. Lapse võimaliku surma põhjuseks raputamise tõttu on ajutursest tingitud koljusisese rõhu tõus. Raputamise tagajärjel ilmnevad kolm peamist vigastust: silma võrkkesta verevalumid, koljusisene verevalum ning ajuturse. Välised trauma tunnused võivad olla koljumurd, roidemurrud, toruluude murrud ja verevalumid keha eri piirkondades. 10 Lapsel võib kohe peale raputamist esineda hingamishäireid, söömishäireid, oksendamist, krampe, uimasust, teadvusetust, ärrituvust, aga raputamine võib lõppeda ka surmaga. Ajukahjustus tekitab ka funktsionaalseid häireid, millest tulenevalt võivad lapsel aastaid
eraldi ajalises faasis kulgevad protsessid, s.t et pärast primaarset teadvusetust tekib selginemine, sageli isegi täielik teadvuse selgus, millele järgneb uus ähmastumine kuni koomani. See võib tekkida minutite, aga ka tundide möödudes, harvemini isegi mitme päeva pärast ja seda ei tohi jätta tähelepanuta! Primaarse ajuvigastuse raskusaste Mida suurem oli primaarselt mõjunud jõud, seda raskem on primaarne ajuvigastus, mida võib eeldada. Lahtine koljumurd aju muljumisega või aju väljumisega, aga ka laskevigastus või kukkumine suurest kõrgusest põhjustavad enamasti raskema ajuvigastuse kui komistamine ja kukkumine vastu kastiserva. Tähelepanu! Primaarse vigastuse mehhanismide alahindamise ja kahes eraldi ajalises faasis kulgevate protsesside mittetundmise tagajärjed võivad olla surmaga lõppevad. Hingamise ja vereringe seisund Primaarne ajuvigastus ei ole oluliselt kiirabi etapil ravitav, haige seisund sõltub suurel määral aju