Lihase nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon Deltalihas Rangluu, Õlavarreluu Tõstab õlavart horisontaal- m. deltoideus õlanukk, deltalihasmine tasapinnani ja pöörab sissepoole, abaluu hari köprus lähendab keskjoonele Koljupealnelihas* Kulmude Koljulagi Peanaha ette-taha tõmbamine, epicranus piirkond, kulmude liikumine, kurrud kuklatagusejoon Silmasõõrlihas Silmasisenurk Silma välisnurk, Silmade pilgutamine silmalaud Suusõõrlihas Algus ja lõpp Ahendab suuava pole määratav
Liiduste olemus, jaotus. Liigeste kardinaalsed tunnused ja abiaparaadid; jaotus, liigesepindade kuju liikumistelgede arvu alusel. Liht-, liit-, kompleks-ja kombineeritud liiges. 20. Kolju areng, ealised soolised individuaalsed iseärasused. 21. Näokolju luud.Üla-ja alalõualuu. 22. Silmakoobas: seinad, ühendused (koos veresoonte ja närvidega ). 23. Ninaõõs:seinad, käigud, kõrvalkoopad ja nende avanemiskohad. 24. Oimu ja kiilluu:osad, ehitus, avad, oimuluu kanalid trummiõõs. 25. Koljulagi: luud, õmblused, ealised iseärasused (lõgemed). 26. Sisemine ja välimine koljupõimik: jaotus (piirid), ühendused (mulke, kanaleid jm.läbivad veresooned ja närvid). 27. Oimuauk ja oimualune auk: luuline alus, piirid, ühendused. 28. Tiibjätke-suulae auk: seinad, ühendused (koos veresoonte ja närvidega ). 29. Alalõualiiges (ehitus, tüüp, funktsioon ):liigesele toimivad lihased. 30
roiete kaar arcus costarum sarnaluu os zygomaticum paariline alalõualuu mandibula Õlavöötme luud: keeleluu os hyoideum abaluu scapula alumine ninakarbik paariline rangluu clavicula suur kuklamulk foramen occipitale Vaba ülajäseme luud: magnum õlavarreluu humerus koljulagi calvaria Küünarluu ulna koljupõhimik basis cranii kodarluu radius välimine koljupõhimik basis cranii externa käe luud ossa manus kõva suulagi palatum durum randmeluud ossa carpi tagasõõrmed e. koaanid choanae kämblaluud ossa metacarpalia suur kuklamulk for. occipitale magnum sõrmede lülid phalanges digitorum manus sisemine koljupõhimik basis cranii interna
roiete kaar arcus costarum sarnaluu os zygomaticum paariline alalõualuu mandibula Õlavöötme luud: keeleluu os hyoideum abaluu scapula alumine ninakarbik paariline rangluu clavicula suur kuklamulk foramen occipitale Vaba ülajäseme luud: magnum õlavarreluu humerus koljulagi calvaria Küünarluu ulna koljupõhimik basis cranii kodarluu radius välimine koljupõhimik basis cranii externa käe luud ossa manus kõva suulagi palatum durum randmeluud ossa carpi tagasõõrmed e. koaanid choanae kämblaluud ossa metacarpalia suur kuklamulk for. occipitale magnum sõrmede lülid phalanges digitorum manus sisemine koljupõhimik basis cranii interna
Kogu koljul eristatakse: kolju lagi kolju põhimik Koljuõmblused. lamdaõmblus. Pärgõmblus. soomusõmblus. Kolju ealised iseärasused. Vastsündinul on suur ajukolju aga väike näokolju, lõuad on nõrgalt arenenud. Vastsündinul on tulevaste õmbluste ristumiskohal sidekoelised vahekihid ehk lõgemed. Raugaeas muutuvad koljuluud õhemaks ja hapramaks. Soolised erinevused. Naise koju on mehe omast väiksem ja kergem. Otsmik on järsem ja koljulagi on lamedam. Naisel on näoosa nõrgemini arenenud. Luude ühendid. Võimaldavad luudel liikuda, ühendavad luid, aomortiseerivad põrutusi. Luudeühendid jagatakse: liigesteks liidusteks. Liiduse ehk pidevühenduse puhul on luud katkematult ühendatud sidekoe või kõhrkoe abil. Liiges on liikuvühend mis koosneb liigespinnast mis on kaetud liigeskõhrega. Üks pind on kumer, liigese peand, teine on nõgus.
murrukoha ja selle ümbruse. Murru lähedal surevad vereta jäänud rakud 2. pehme (kõhrelise kallus) teke hematoom imendub järk-järgult ja asendub granulatsioonikoega. Samal ajal hävitavad makrofaagid surnud rakkude rusud 3. luulise kalluse moodustumine pehme kallus luustub, uus luu on esialgu käsnjas 4. luu remodelleerumine kallus muutub tavaliseks luuks Kolju jaotus: · koljulagi kolju põhimik · ajukolju näokolju Ajukolju luud: kuklaluu, kiiruluu, otsmikuluu, oimuluu, kiilluu, sõelluu. Kolju luude areng: looteeas ei teki luude kohale kõhre. Algul tekib areneva aju ümber sidekoeline kile, milles on paksendid tulevaste luude kohal. Hiljem tekivad neisse paksendeisse luustumistuumad, mis järjest laienevad luudeks. Vastsündinul on kolju luude vahel suhteliselt suured luustumata alad lõgemed e fontanellid: · eeslõge · tagalõge
Magnon (krogmanjon), kust ta tõi välja viis luukeret, need olid väga sarnased tänapäeva inimesega, nende juures oli ka üksikuid kiviesemeid ja tegu oli hoopis vanade asjadega. Ta kuulis, et seal samas lähedal on teinegi koobas, kust on ka leitud vanu inimeste säilmeid, see oli Aurignac'i koobas, kuhu ta läks vaatama. Leiti Homo Sapiensi esindajad, kromanjoonlased. Nad olid väga pikad, keskmine pikkus 187 cm, nad olid püstise hoiakuga, kitsa koljuga, kõrge järsk laup, võlvjas koljulagi ja üleüldse europiidid. Kõige varasemad dateeriti 30-40 000 aastat tagasi elavateks. Et u sel ajal jõudsid nad Euroopasse ja järk-järgult hakkas nende arv kasvama. Antropoloogiliselt on nad väga sarnased tänapäeva inimesega. Viimase 40 000 a jooksul pole inimene füüsiliselt eriti palju muutunud, küll on pikkuses toimunud teatud muutusi. Neandertaallased surid välja u 30-40 000 a tagasi. Molekulaarbioloogid tegi sugupuu, mille järgi pärinevad kõik inimesed u 200 000
annaabi.ee 
