põllumajanduse sundkollektiviseerimine ehk kolhoseerimine. Nii tööstuses kui ka põllumajanduses kaotati täielikult erasektor.Jõuliselt kehtis ka plaanimajandusele tuginev käsumajandus, millega kaasnes massiline võõrtööliste sissevool teistest liiduvabariikidest. Kollektiviseerimine ehk kolhoseerimine oli talude ühendamine ühismajanditeks ehk kolhoosideks ja sovhoosideks. Kuna paljud taludpidajad sellega esialgu nõus ei olnud, siis teostati kolhoseerimist vägivaldselt. Kolhoseerimine lõhkus külaühiskonna ja tappis talupoja- peremehe, tegi temast taas maa- või lihtsalt töölise. Suures tööstuse arendamises ehk industrialiseerimises muutusid väga oluliseks suurettevõtted, kuhu oli enamasti vaja lihttöölisi. Kuna need suurettevõtted asusid enamasti linnades, siis kogunes linnadesse elama palju inimesi, ning see soodustas suuresti linnastumist. Keskkonna reostus kasvas suuresti.
Esimeheks valiti kommunist Johannes Lauristin. Eesti Kommunistliku Partei liikmete arv kasvas kiirelt 130-lt 3700-le. Eesti NSV-s pandi maksma stalinlik konstitutsioon ja Nõukogude seadused. Politsei asendati Tööliste ja Talupoegade Miilitsaga. Eesti sõjavägi reorganiseeriti Punaarmee 22. territoriaalseks laskurkorpuseks. Teostati maareform, natsionaliseeriti tööstus- ja transpordiettevõtted, kaubandusfirmad ja rahaasutused, samuti suuremad elumajad. Et saaks teostada kolhoseerimist, oli vaja läbi viia talurahva vaesustamine kohustusliku riikliku kokkuostu naeruväärselt madalate hindade abil. Rahva elatustasemele mõjus halvavalt novembris 1940 teostatud rahareform, mille käigus vahetati kroonid rublade vastu 8 korda väiksemate kursside põhjal, kui oleks pidanud. Loomulikult algasid ka arreteerimised (esimese 17. juunil 1940), tõelise hoo said need sisse aga Eesti inkorporeerimisega NSV Liitu. Repressiivpoliitika kulmineerus 14. juunil 1941, kui pandi
Molotovi, kuid tegelikult oli tal terav meel ja suur administratiivne talent. Ta töötas peamiselt tagaplaanil ja kasvatas imagot värvitu bürokraadina- näiteks, ta oli ainuke radikaalist juht, kes kandis alati ülikonda ja lipsu. PEAMINISTER Kui Bukharin'i liitlane, Aleksei Rikov, eemaldati Rahvakomissaaride Nõukogu esimehe kohalt detsembris 1930. aastal, võttis selle koha tema järel Molotov. Sellel ametipostil juhendas ta Stalini reziimi suurimat sotsiaalrevolutsiooni, kolhoseerimist. Molotov kasutas Stalini jõu ja propaganda kombineerimise moodi talupoegade vastupanu purustamiseks kolhoseerimise vastu, samuti ka miljonite kulakite koondamiseks sunnitöölaagritesse. Ülimalt suur arv küüditatud inimesi suri haavade ning ületöötamise mõjul. Tänapäeval ajaloolased pakuvad, et umbes neli kuni kuus miljonit inimest suri, kas nälga või siis sunnitöölaagrites. Molotov juhendas ka esimese viieaastaplaani teostamist kiire industrialiseerimise tarvis.
4. Milles seisnes sõjakommunismi poliitika? See seisnes selles, et kodusõja ajal rakendas nõukogude võim erakorralisi abinõusid sõjaväe ja elanikkonna varustamiseks. 5. Kuidas muutus majanduspoliitika pärast kodusõda? Sõjakommunismi poliitika ennast enam ei õigustanud. Alustati uut poliitikat. Kaotati toiduainete andmine riigile, see asendati hoopis maksudega. Taastati kauplemise vabadus, laiendati ettevõtete tegevusala. 6. Miks võib nimetada kolhoseerimist ja industrialiseerimist ,,suureks murranguks’’? Sest, nendega tehti palju läbimurranguid, uuendati tehnikat ja leiutati uut tehnikat. 7. Mida tõi ,,suur murrang’’ kaasa ühiskonnaellu? Likvideeriti rikkad talupojad, põllumajanduses toimus kollektiviseerimine. 8. Milline koht oli nõukogude ühiskonnas vägivallal? Väga kõrge koht. Vägivallapoliitikat viisid ellu julgeolekuorganid. Loodi ulatuslik vangilaagrite süsteem. Stalin arvas et vägivald on loomulik riigis
rahva progressiivne roll jms.). Sotsialistliku vajalikud parandused (esimene trükk ilmus realismi näitena olgu nimetatud kaks 1949. 1951, teine täiendatud trükk 1952). aastal ilmunud teost: korraks meteoorina läbi Kommunistliku võimumasina sekkumine eesti kirjanduse lennanud Venemaa eestlase kogu kultuuriellu saavutas haripunkti 1950. Hans Leberechti kolhoseerimist kujutav jutustus aastate alguses. Eesti kirjanikest ja literaatidest “Valgus Koordis” ja noore muhulase Juhan langesid stalinistliku tagakiusamise ohvriks Smuuli “Poeem Stalinile”. Smuuli teravmeelsus isegi truud ning teenekad, nagu ENSV Kirjanike ja rikas kirjanikuanne avaldusid aja möödudes Liidu juhatuse esimene esimees Johannes
annaabi.ee 
