a. Ullo Toomi oli selle töö jätkja. 1934 korraldati Tallinnas esimesed Eesti Mängud (ehk Üleriigilised Võimlemiseja Spordimängud), mille ühe osana oli ette nähtud ka rahvatantsu etteasted. 1974 sai üritus teise nime Rahvakunstiõhtu 11 Rahvatants Nõukogude võim soosis rahvatantsu arengut, peaaegu igas kultuurimajas tegutses oma rahvatantsurühm 1950ndatel loodi hulk tööja kolhoositeemalisi, kalurite ja kaevurite ning teisi ühiskondliku elu peegeldavaid tantse Kui eelnevad tantsud olid ringjoonelise liikumisega, siis nüüd tekkisid erinevad kujundid: kolonnid, viirud, diagonaalid jne 12 Rahvatants Ullo Toomi (19021983) Ullo Toomi 1963 toimus esimene tantsupidu Ullo Toomi juhtimisel. Selleks
aastatel, mis olid pöördelised kõikidel elualadel. Nõukogude võim soosis rahvatantsu arengut. Peaaegu igas ettevõttes ja kultuurimajas tegutses oma rahvatantsurühm. Süsteemikindlalt tõsteti rühmade tantsutehnilist taset. Tollel ajal ei hinnatud niivõrd vanu tantse kui uusloomingulist lähenemist. Leiti, et vanad etnograafilised tantsud ei suuda rahuldada nõukogude inimese esteetilisi huve, kes vajab sisukamat, kompositsioonitihedamat tantsu. Sellest lähtuvalt loodi hulk töö- ja kolhoositeemalisi, kalurite ja kaevurite ning teisi ühiskondliku elu peegeldavaid tantse. Uute tantsude põhiosa võeti vanadest tantsudest, kuid erinevalt rahvapärimuslikest tantsudest tõi iga uus osa (tuur) kaasa päris uue liikumise. Seni oldi harjutud rahvatantsu ringjoonelise liikumisega, millele nüüd lisandusid erinevad kujundid: kolonnid, viirud, diagonaalid jne. 1963. aastaks oli rahvatants juba väga populaarseks muutunud. Tantsupeod määrasid ära ka meie
aastatel, mis olid pöördelised kõikidel elualadel. Nõukogude võim soosis rahvatantsu arengut. Peaaegu igas ettevõttes ja kultuurimajas tegutses oma rahvatantsurühm. Süsteemikindlalt tõsteti rühmade tantsutehnilist taset. Tollel ajal ei hinnatud niivõrd vanu tantse kui uusloomingulist lähenemist. Leiti, et vanad etnograafilised tantsud ei suuda rahuldada nõukogude inimese esteetilisi huve, kes vajab sisukamat, kompositsioonitihedamat tantsu. Sellest lähtuvalt loodi hulk töö- ja kolhoositeemalisi, kalurite ja kaevurite ning teisi ühiskondliku elu peegeldavaid tantse. Uute tantsude põhiosa võeti vanadest tantsudest, kuid erinevalt rahvapärimuslikest tantsudest tõi iga uus osa (tuur) kaasa päris uue liikumise. Seni oldi harjutud rahvatantsu ringjoonelise liikumisega, millele nüüd lisandusid erinevad kujundid: kolonnid, viirud, diagonaalid jne. 1963. aastaks oli rahvatants juba niivõrd populaarseks muutunud, et traditsioonilise
annaabi.ee 
