1952 muudeti endine haldusjaotus uue jaotuse kohaselt Eesti 39rajooni asemele 3 oblastit. Oblastid likvideeriti 27.aprillil 1953. Loodi 3 oblastit: Tallinn, Tartu, Pärnu. Missugune vastuolu oli EK(b)P VIII pleeniumi otseseks põhjuseks? Poliitbüroo otsus, vigadest õppida ja paremaks tegemine, kodanliku natsionalism. Taheti kiiremini Eesti venestada ja siinne juhtkond asendada venemeelsega. Mis olid EK(b)P VIII pleenumi üldisemad põhjused? Alahindamine, kolhoosipoliitika, nõrk kriitikas ja enesekriitikas. Tolleaegne Eesti kõrgem juhtkond oli liiga kodanlik, natsionalistlik, puudulik kaardivalik. Millal toimus EK(b)P VIII pleenum? 1950. aasta märtsi teisel poolel Mis olid EK(b)P VIII pleenumi otsesed tagajärjed? Ulatuslik suupuhastus kohalikes võimuorganites, haridussüsteemis; juunikommunistid arreteeriti ja saadeti vangilaagrisse, Karotamm vabastati ametist, ka E-Päll jäi oma ametikohast ilma.
1944-1950 juhtis EKP-d Nikolai Karotamm, kes oli juunikommunistide juht. Ta pidi muutma Eesti NSV valitsusstruktuurid, majanduse ja elukorralduse analoogseks "vanas" Nõukogude Liidus valitsevaga. Karotamm püüdis arvestada ka liiduvabariigi vajadustega. Kui Stalin plaanis Märtsiküüditamist, siis Karotamm pakkus hoopis välja, et küüditamise asemel hoopis panna kolhoosidesse Kirde-Eestis. See ei meeldinud sugugi Stalinile ja Karotamme süüdistati kodanlikus natsionalismis, vääras kolhoosipoliitika ja muudes möödalaskmistes. 1950- 1978 juhtis EKP-d Johannes Käbin, kes oli Karotammest kuulekam Moskvale, kuid mitte ka äärmuslik venestaja.Käbin ajas mõõdukat laveerimispoliitikat. 1978-1988 juhtis EKP-d üdini Moskva-meelne ja peaaegu umbkeelne Karl Vaino. Tema tulekuga algas uus venestamisaeg. Eriti aktiivseks muutus vene keel kasutamise propaganda, mis saavutas haripunkti 1980. esimesel poolel. Sõjajärgne vägivald ja metsavendlus
laskurkorpusest tulnud parasjagu Moskva-meelne ning propaganda. Peaaegu umbkeelne. eestlastele, püüdes oma samas arvestada ka ENSV Venemaalt tööjõu toomine. tegevuses arvestada ka eripäridega. Suutis edukalt liiduvabariigi vajadustega. muganduda nii stalinismi, sulaaja Kodanlik natsionalism, väär kui ka 1960. aastatel NSVL kolhoosipoliitika alanud seisakuaja poliitiliste oludega Peamised vastupanu vormid 1940. aastad- Metsavendlus. 1950. aastad-Metsavendlus, põrandaalused noorterühmad. 1970. aastad-Avalikud pöördumised. Kirjad võimuorganitele. Püüdi välja selgitada ja avalikustada kõik inimõiguste rikkumised. Mil viisil said eestlased infot läänemaailmast? 1)välisraadiojaamad 2)Soome televisiooni saated 3)välisturistid
annaabi.ee 
