· Nõukogude liidus kujunes stalini ainuvõim · Stalin ei usaldanud oma lähikondlasi Poliitiline terror jätkus Vladimir Lenin oli Nõukogude Venemaa sotsialistliku riigi rajaja. Ta oli nõukogude valitsuse esimees ja kommunistliku partei tegelik juht. Jossif Stalin oli Nõukogude Venemaa kommunistliku partei peasekretär ja tuli võimule pärast Vladimir Lenini surma. Rajati sotsialislik suurtööstus ning era omandusele tuginev talumajapidamine asendati kolhoosikorraga. Suurt tähelepanu hakati pöörama riigi sõjalise võimsuse tugevdamisele. Hakati mõtlema uutele vallutustele. Loobuti NEP-I poliitikast, tuli plaanimajandus.
Nõukogude Liidus algas riigiaparaadi kujunemine 1917. aastal pärast bolsevike võimuletulekut. Enamlaste võimuletulekuga ja ümberkorraldustega ei olnud rahul Venemaa teised poliitilised jõud ja ühiskonnakihid. See viis kodusõjani. Enamlased, kes kodusõja võitsid olid pärast võitu veendunud, et kogu maailm on võimalik kommunistlikuks muuta. 1920. aastatel sai võimule Jossif Stalin, kelle eestvedamisel rajati sotsialistlik suurtööstus ja talumajapidamised asendati kolhoosikorraga. Samal ajal tugevdati riigi sõjalist võimsust. Uue ühiskonna ülesehitamine toimus pideva vägivallaga ja poliitiliste vastaste hävitamisega. Majanduselu juhtis range plaanimajandus. Stalini ainuvõim tugevnes, sellega kaasnes poliitiliste vastaste hävitamine, terror saavutas suure ulatuse. Rajati vangilaagrite süsteem, kus 1940. aastail kandis karistust 1,7 miljont inimest. Majanduslikult ja poliitiliselt tugevnenud Nõukogude Liit hakkas mõtlema uutele vallutustele
just Juri Andropov, kes tema eest Kremlis hea sõna kostab ja tänu kellele ta Kremlisse tuuakse. Tema abikaasa Raissa Gorbatšova (Titarenko), kes läks Moskva Riiklikku ülikooli, kuna oli kiituskirjaga keskkooli lõptenud, sai ilma eksamiteta. Õppis Moskva ülikoolis filosoofiat, hiljem, kui Gorbatšoviga kaasa läks, hakkas Nõukogude sotsioloogiaga tegelema. 1967 kaitstud kandidaadikraad oli sotsioloogiline uurimus kolhoosi liikmetest (millised uued jooned talupojale juurde tulnud seoses kolhoosikorraga). Teaduslikus mõttes polnud väga tõsine. Alguses ei saanud Stavropolis tööd, hakkas õpetama põllumajandusinstituudis ja mujal filosoofiat. 70Ndate II poolel Moskvas sai temast ka Moskva ülikooli õppejõud. On oluline selles mõttes, et kui varasemal ajal NL juhtide puhul liidri naise roll poliitilises elus on nullilähedane olnud, siis Raissast saab üks osa võimustruktuuris- on kõigile nähtav, pole vaid peasekretäri abikaasa, vaid hakkab tegelema