raamat ,,Pärsia kirjad" ilmus 1721.aastal. See räägib prantsuse absolutistlikust korrast ja ühiskondlikust elust. Tema peateos ,,Seaduste vaim" ilmus 1748.aastal ja sellest ilmus kahe aasta jooksul koguni 22 trükki. See raamat etendas tähtsat rolli riigiteooria ja riigikorra kujunemises. Ta analüüsis kolme peamist valitsemisvormi: despootia (absolutistlik monarhia), monarhia ja vabariik, ideaalseks pidas aga konstitutsioonilist monarhiat. Despootiat nimetas koletuslikuks, vabariik sobivat aga ainult väikese territooriumi puhul. Seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim pidid tema arvates olema eraldatud. Ta rõhutas kadanike vabaduste kaitset ja seetõttu peetakse teda liberalismi üheks isaks. Ta esitas ka geograafilise keskkonna teooria, mille kohaselt ühiskond sõltub seda ümbritsevatest geograafilistest oludest. Jean-Jacques Rousseau (1712-1778) oli Prantuse filosoof, kelle vaadetele tugines suuresti jakobiinide ideoloogia
peaks inimkond lähtuma loodusseadustest. Tema poliitiliseks ideaaliks oli valgustatud absolutism, mis seisneb valitseja praktiliselt piiramatu võimuga tingimusel, et ta kaasab oma valitsemisse filosoofide nõuanded. Montesquieu analüüsis kolme peamist valitsemisvormi, jõudes järeldusele, et konstitutsiooniline monarhia tagaks ideaalsuse riigi valitsemises, tuues näiteks Inglismaa. Despootiat ehk absolutistlikku monarhiat nimetas ta koletuslikuks ning vabariik sobivat ainult väikse territooriumi puhul. Küll aga arvas Montesquieu, et seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim peaksid olema eraldatud, käsitledes võimude lahususe teooriat. Valgustaja rõhutas ka kodanike vabaduse kaitset. Kolmandaks tähtsaks vaadete esindajaks oli Rousseau, kes idealiseeris ühiskonna elu enne riikide teket, mõistes siiski suurepäraselt, et selle ideaali juurde ei saa inimkond tagasi pöörduda
Ta oli mka kirjanik, poeet, dramaturg, jurist ja ajaloolane, võitlus katoliku kirikuga, mida ta pidas peavaenlaseks; lähtus loodusõiguse teooriast, mille kohaselt inimühiskond peab lähtuma loodusseadustest; tema arvates on õiglane ühiskond selline, mille aluseks on vabadus ja omand; isikuvabaduse rõhutamine; tema poliitiline ideaal oli valgustatud absolutism; Charles Montesquieu konstitutsioonilist monarhiat pidas ta ideaalseks riigikorraks; Despootiat nimetas ta koletuslikuks; vabariik a sobiva aga ainult väikese territooriumi puhul. Võimude lahususe teooria; Ta arvas et seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim peavad olema eraldatud; Ta rõhutas kodanike vabaduste kaitset ja seetõttu nim. teda liberalismi üheks isaks; Jean-Jacques Rousseau Teos ,,ühiskondlik leping" , milles ta vastandas feodaalkorrale inimeste loodusliku seisundi enne riigi tekkimist. Ta mõistis siiski et inimkond ei sa selle ideaali juurde tagasi pöörduda.
annaabi.ee 
