koletuslikku hekatonheiri. Uranos aga vihastas oma laste peale ja heitis nad Tartarosse, mis asus Maa sisemuses (teise versiooni järgi peitis Gaia nad ise enda sisse, et neid isa viha eest kaitsta). Lapsed põhjustasid Gaiale tema sisemuses palju ebamugavust ja valu ning kui see muutus väljakannatamatuks, palus ta appi oma noorima poja Kronose. Gaia andis pojale sirbi ja palus tal Uranos sellega kohitseda. Nõnda murdis ta Maa ja Taeva vahelise liidu, et vältida uute koletuslike laste sündi. Kui Uranos tuli ja tahtis Gaiaga ühte heita, haaras Kronos sirbi ja viis ema käsu täide. Uranose genitaalidest voolas aga Gaia rüppeveri ning sellest sündisid kättemaksujumalannad erinnüsed ja gigandid. Räägitakse, et pärast Uranos lüüasaamist Kronoselt ühtis Gaia ka Pontosega. Sellest ühendusest sündisid kõik jumalused, kes personifitseerivad mere-, jõe-, järve-, allika- ja teisi veejõudusid ja -vorme. Nii sai alguse kreeka veejumaluste "dünastia"
Atlas. (joonis 1) Mingil põhjusel Uranos aga vihastas oma laste peale ja heitis nad Tartarosse, mis asus Maa sisemuses (teise versiooni järgi peitis Gaia nad ise enda sisse, et neid isa viha eest kaitsta). Lapsed põhjustasid Gaiale tema sisemuses palju ebamugavust ja valu ning kui see muutus väljakannatamatuks, palus ta appi oma noorima poja Kronose. Gaia andis pojale sirbi ja palus tal Uranos sellega kohitseda. Nõnda murdis ta Maa ja Taeva vahelise liidu, et vältida uute koletuslike laste sündi. Kui Uranos tuli ja tahtis Gaiaga ühte heita, haaras Kronos sirbi ja viis ema käsu täide. Uranose genitaalidest voolas aga Gaia rüppeveri ning sellest sündisid hirmutavad kättemaksujumalannad erinnüsed ja gigandid. Sel viisil tõukaski titaan Kronos oma isa troonilt ja heitis paari oma õe Rheaga. Et säilitada võimu maaila üle, neelas Kronos alla oma lapsed, niipea kui Rhea oli nad sünnitanud. Viimasena sündis Zeus ehk Dias, kuid poja asemel andis Rhea
endale printsessi, varanduse ja lugupeetud seisundi. Selleks tuleb tal hakkama saada kosilasekatsetega või koletise tapmisega. Osa imemuinasjutte kirjeldab kangelase sattumist koletise võimusesse ja surmaohust pääsemist: muinasjutus "Lapsed ja paharet" tapavad lapsed pahareti jne. Omaette grupp on kuritegu ja selle selgitamist käsitlevad muinasjutud. Kui abikaasa hankimise muinasjutud peegeldavad talupoeglikke soovunelmaid, siis teised teemad- toimetulemine üleloomulike ja koletuslike vastastega või kadedate naissugulaste intriigidega- toovad esile ühiskonna hirmusid. Ülejäänud puhtalt ajaviitelised rahvajutud on novellilaadsed muinasjutud, satiirilised muinasjutud ja naljandid. Novellilaadsed muinasjutud on imemuinasjuttudest realistlikumad. Satiiris imetletakse meistervargaid ja leidlikke sulaseid; naerualuseks tehakse nii tondid, hiiglased, paharetid kui ka talupoegliku saamatuse kehastused- kilplased. · Legendid
saab endale printsessi, varanduse ja lugupeetud seisundi. Selleks tuleb tal hakkama saada kosilasekatsetega või koletise tapmisega. Osa imemuinasjutte kirjeldab kangelase sattumist koletise võimusesse ja surmaohust pääsemist: muinasjutus "Lapsed ja paharet" tapavad lapsed pahareti jne. Omaette grupp on kuritegu ja selle selgitamist käsitlevad muinasjutud. Kui abikaasa hankimise muinasjutud peegeldavad talupoeglikke soovunelmaid, siis teised teemad- toimetulemine üleloomulike ja koletuslike vastastega või kadedate naissugulaste intriigidega- toovad esile ühiskonna hirmusid. Ülejäänud puhtalt ajaviitelised rahvajutud on novellilaadsed muinasjutud, satiirilised muinasjutud ja naljandid. Novellilaadsed muinasjutud on imemuinasjuttudest realistlikumad. Satiiris imetletakse meistervargaid ja leidlikke sulaseid; naerualuseks tehakse nii tondid, hiiglased, paharetid kui ka talupoegliku saamatuse kehastused- kilplased. Legendid